Andres Piirsalu, Eesti Kindlustusseltside Liit, juhatuse liige
Indrek Neivelt väitis oma artiklis, et on vaja rohkem vabadust pensionifondidesse investeerimisel ja tegi ettepaneku muuta pensionikogumine vabatahtlikuks. Sellega ei saa nõustuda, sest enamus inimesi ei säästa ega investeeri vabatahtlikult vaatamata sellele, et erinevad võimalused on juba ammu loodud. Vabatahtlik kogumine pensioniks tähendaks tänase pensionisüsteemi lõhkumist, mis on vastutustundetu samm tulevaste põlvede ees.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on aastas ligi 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit. Samas Tervise Arengu Instituudi andmetel vajasid Eesti elanikud tunamullu ravi 181 400 vigastuse järel.
„Õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse on ligi 60 000 inimesel ehk neljal protsendil inimestest, aga vigastuse tõttu vajab aastas ravi ligi 12 protsenti Eesti elanikest. Inimesed saaksid ennast ja oma pere õnnetuste tagajärgede eest kindlustada ja end paremini kaitsta, kui nad on seda siiani teadvustanud,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.
Liikluskindlustuse fondi andmetel põhjustasid liikluskindlustuse lepinguta sõidukid mullu 769 juhtumit, mille kogukahju oli 2,2 miljonit eurot. Pooled kahjudest põhjustatakse kuu aja jooksul pärast liikluskindlustuse lepingu lõppemist. Suurim liikluskindlustuse lepinguta sõiduki põhjustatud kahju oli ligi 100 000 eurot.
Liikluskindlustuse fondi andmetel oli eelmise aasta liikluskindlustuse kahjum 1,4 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga, kui kahjum oli 9,7 miljonit eurot, on see vähenenud üle kuue korra.
Eelmisel aastal toimus 35 620 liikluskindlustuse juhtumit, mille keskmine kahju oli 1 775 eurot. Keskmine liikluskindlustuse aastamakse oli 130 eurot.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) tähistavad täna 25. aastapäeva.
Eelmisel aastal oli kindlustusturu kogumaht 427 miljoni euroni, millest 335 miljonit eurot moodustas kahjukindlustus ja 92 miljonit eurot elukindlustus. Võrdluseks, 1992. aastal oli kindlustusturu kogumaht 63 miljonit krooni ehk ligi 4 miljonit eurot.
Kindlustusvaidlusi lahendavad lepitusorganid said mullu 324 lepitusavaldust. Aasta jooksul lõpetati 304 lepitust, neist 63 protsenti lõppes lepitaja vahendusel kokkuleppega.
Kindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on kindlustusvaidluste arv ja lepituse edukus jäänud kahel viimasel aastal samale tasemele. „Liikluskindlustuse lepitusorganile esitati mullu 179 avaldust, kindlustuse lepitusorgan sai avaldusi mõnevõrra vähem ehk 145. Kokku esitati 2017. aastal kolm avaldust enam kui 2016. aastal,“ ütles Potsepp.
