Kohustuslik liikluskindlustus
Mis on liikluskindlustus?
Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.
Lisaks liikluskindlustusele võib sõidukil olla vabatahtlik sõidukikindlustus, rahvakeeli kaskokindlustus. Sellega on kindlustatud sõiduk ise. See tähendab, et kindlustusandja hüvitab kahju, mis tekkis kindlustatud sõiduki kahjustumise või hävimise tõttu.
Millised sõidukid tuleb kindlustada?
Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida järgmiste mootorsõidukite ja nende haagiste suhtes:
- sõiduk, mis on registreeritud liiklusregistris
Siin on mõeldud kõiki liiklusregistris registreerimisele kuuluvaid sõidukeid, sh sõiduauto, veoauto, buss, mopeed, mootorratas, traktor. Samuti tuleb leping sõlmida selliste sõidukite haagistele.
Näiteks kui ATV on registreeritud maastikusõidukina (sõiduk kategooriaga MS1, MS2), siis ei ole tegu mootorsõidukiga ja sellele ATV-le ei saa ega ole vaja liikluskindlustust sõlmida.
- tramm ja troll
- Eestis väljastatud teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduk, nn proovinumbrimärgiga sõiduk (liikluskindlustus kehtib kindlale sõidukile, mitte registreerimismärgile)
- Eestis väljastatud transiitmärgiga sõiduk
- sõiduk, mille põhiasukoht on välisriigis
Sõidukile, mille põhiasukoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, saab liikluskindlustuse lepingu sõlmida üksnes sõiduki põhiasukoha riigi kindlustusandja.
Sõidukile, mille põhiasukoht on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki ja Šveitsi, saab olla sõlmitud piirikindlustusleping või põhiasukoha riigi roheline kaart.
Alates 1. detsembrist 2024 laieneb liikluskindlustus ka osadele registreerimata sõidukitele, vt täpsemalt siit.
Milliseid sõidukeid ei pea kindlustama?
Sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust, ei tohi liikluses kasutada. Liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema kehtiv liikluskindlustus kogu aeg, arvestades kolme erandit.
- Eesti liikluses ei pea olema liikluskindlustust kaitseväe, kaitsepolitseiameti, kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti valduses oleval sõidukil.
- Kindlustust ei pea sõlmima lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sel ajal ei osale sõiduk liikluses ja seda ei kasutata muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.
12 kuu erand on ette nähtud hooajasõidukitele, näiteks mopeedile, mida talvekuudel ei kasutata.
Kui sõiduk registrist kustutatakse, siis katkeb kindlustuskohustusest vabastuse periood.
- Kindlustama ei pea vanasõidukit ja võistlussõidukit, mida liikluses ei kasutata.
Kui sõiduk on kindlustamata, rakendub sundkindlustus.
Mis ajal ei pea sõidukil olema liikluskindlustust?
Erandina võib liiklusregistris olev sõiduk või selle haagis olla liikluskindlustuseta lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Kindlustuskohustusest vabastuse perioodil ei tohi sõiduk liikluses osaleda ja seda ei tohi kasutada muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.
Kindlustuskohustusest vabastuse periood algab viimase liikluskindlustuse lepingu lõppemise hetkel ja lõppeb siis, kui:
- viimase liikluskindlustuse lepingu lõppemisest möödub 12 kuud
Näiteks kui liikluskindlustus lõppeb 15. oktoobril 2016, siis lõppeb kindlustusvabastus kõige hiljem 15. oktoobril 2017.
- algab liikluskindlustuse uus kindlustusperiood või
- sõiduk kustutatakse, sh ajutiselt kustutatakse, liikluskindlustuse registrist
Kui sõidukit kasutatakse selle perioodi ajal liikluses, on karistuseks rahatrahv. Kui sel ajal põhjustatakse sõidukiga kahju, siis hüvitab viimane kindlustusandja kannatanule kahju, kuid kahju põhjustaja peab väljamakstud hüvitise kindlustusandjale korvama.
Näited kindlustuskohustusest
| Olukord | Kindlustuskohustus | Kahju hüvitaja, kui kõnealuse sõidukiga põhjustatakse kindlustusjuhtum |
|---|---|---|
| Sõiduk on registreeritud liiklusregistris, sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. | Kindlustuskohustus on täidetud. | Kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja. |
| Sõiduk on registreeritud liiklusregistris, kuid liikluskindlustust ei ole kunagi sõlmitud. | Sõidukil on sundkindlustus (automaatne liikluskindlustus). Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk liikluses ei osale, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab maksma LKF-ile 640 eurot (omavastutus). |
| Sõiduk on registreeritud liiklusregistris, aga liikluskindlustus on lõppenud vähem kui 12 kuud tagasi. | Kindlustuskohustust ei ole rikutud, kui sõiduk ei osale liikluses. Kui sõiduk osaleb liikluses, siis on kindlustuskohustus täitmata, ka automaatne liikluskindlustus ei rakendu. | Viimase kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja. Kahju põhjustanud sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab tasuma kindlustusandjale hüvitise, mille kindlustusandja kannatanule välja maksis. |
| Sõiduk on registreeritud liiklusregistris, liikluskindlustus on lõppenud vähem kui 12 kuud tagasi, pärast lepingu lõppemist on sõiduki omanik või vastutav kasutaja liikusregistris muutunud. | Sõidukil on sundkindlustus (automaatne liikluskindlustus). Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk liikluses ei osale, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab maksma LKF-ile 640 eurot (omavastutus). |
| Sõiduk on registreeritud liiklusregistris, liikluskindlustus on lõppenud enam kui 12 kuud tagasi. | Sõidukile rakendatakse sundkindlustust (automaatne liikluskindlustus). Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk ei osale liikluses, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab maksma LKF-ile 640 eurot (omavastutus). |
| Kindlustusleping on lõppenud seetõttu, et sõiduk kustutati ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist. Ajutise kustutamise lõpptähtaeg ei ole saabunud. | Kindlustuskohustust ei ole, kui sõiduk liikluses ei osale. Kui sõiduk osaleb liikluses, siis on kindlustuskohustus täitmata, ka automaatne liikluskindlustus ei rakendu. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik peab tasuma LKF-ile hüvitise, mille LKF kannatanule välja maksis. |
| Kindlustusleping on lõppenud seetõttu, et sõiduk kustutati ajutiselt liiklusregistrist, sest sõiduki omanik muutus, kuid uus omanik ei registreerinud muutust. | Kindlustuskohustust ei ole, kui sõiduk liikluses ei osale. Kui sõiduk osaleb liikluses, siis on kindlustuskohustus täitmata, ka automaatne liikluskindlustus ei rakendu. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik peab maksma LKF-ile hüvitise, mille LKF kannatanule välja maksis. |
| Kindlustusleping on lõppenud seetõttu, et sõiduk kustutati ajutiselt liiklusregistrist. Sõiduki ajutise kustutamise lõpptähtaeg on möödunud. Pärast sõiduki ajutise kustutamise lõppu ei ole lepingut sõlmitud. | Sõidukil on sundkindlustus (automaatne liikluskindlustus). Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk liikluses ei osale, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. | LKF Kahju põhjustanud sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab maksma LKF-ile 640 eurot (omavastutus). |
Kes peab kindlustuslepingu sõlmima?
Kindlustuslepingu peab sõlmima:
- sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, kui liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki vastutavat kasutajat
- sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik