Kahju hüvitamise metoodikad

Siin lehel on liikluskindlustuse kahju hüvitamise metoodikad, mida saab kasutada kui õnnetus toimus Eestis 1. detsembril 2024 või hiljem.

Metoodikad on koostanud LKF. Metoodikate esimesed avaldatud versioonid vaatas ja arutas läbi töögrupp.

Metoodikate eesmärk on pakkuda tuge liikluskindlustuse kahjukäsitlejale. Samuti on eesmärk selgitada kahju suuruse kujunemist kannatanule ja nõude esitajale. Kui kindlustusandja ja nõude esitaja vahel on tekkinud vaidlus hüvitise üle, siis saavad ka vaidluse lahendajad vajadusel metoodikast abi.

Metoodikad aitavad kaasa kahju hüvitamise praktikate ühtlustumisele.

Asendusauto kulude või kasutuseelise hüvitamise metoodika Auto väärtuse vähenemise hüvitamise metoodika Saamata jääva tulu hüvitise arvutamise metoodika Ülalpidamise äralangemise hüvitamise metoodika

Asendusauto kulude või kasutuseelise hüvitamise metoodika

Kui asi, näiteks auto saab kindlustusjuhtumis kahjustada või hävib, siis on kannatanul õigus võlaõigusseaduse § 132 lõikes 4 nimetatud juhtudel nõuda kahjustunud või hävinud asjaga samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist selle parandamise või asendamise aja jooksul. Kui kannatanu samaväärset asja ei kasuta, siis võib ta nõuda saamata jäänud kasutamiseelise hüvitamist.

Asendusauto kulude või kasutuseelise hüvitamise metoodika 
Asendusauto hüvitamise metoodika lühikokkuvõte koos näidetega

Tagasi üles

Auto väärtuse vähenemise hüvitamise metoodika

Kui asi, näiteks auto saab kindlustusjuhtumis kahjustada, siis on kannatanul õigus nõuda võlaõigusseaduse § 132 lõikes 3 nimetatud asja võimaliku väärtuse vähenemise läbi tekkinud kahju hüvitist. See on hüvitis selle eest, et asja ei saa tehniliselt taastada samasse seisukorda, nagu see oli enne õnnetust või peale asja kvaliteetset taastamist on selle turuväärtus väiksem seetõttu, et tegemist on taastatud asjaga.

Auto väärtuse vähenemise hüvitamise metoodika

Tagasi üles

Saamata jääva tulu hüvitise arvutamise metoodika

Kui inimene saab liiklusõnnetuses viga ja tema sissetulek seetõttu väheneb, siis on kannatanul õigus nõuda võlaõigusseaduse § 130 nimetatud sissetuleku vähenemise ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemise läbi tekkinud kahju. Pikaajalise ja ajutise töövõimetuse hüvitamisel on liikluskindlustuse seaduse § 29 lõigete 2 kuni 7 kohaselt aluseks kannatanu õnnetuse eelne sissetulek.

Kui inimese töövõime on õnnetuse tõttu vähenenud, aga inimene ei saanud enne õnnetust sissetulekut, siis hüvitatakse saamata jääv tulu edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju hüvitisena – hüvitis selle eest, et liiklusõnnetuse läbi halvenesid võimalused edaspidi tulu teenida.

Saamata jääva tulu hüvitise arvutamise metoodika sisaldab üldisi põhimõtteid ja püsiva töövõimetuse hüvitise ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemise läbi tekkinud kahju hüvitamise üksikasju. Ajutise töövõimetuse hüvitise üksikasjad on eraldi metoodikas.

Saamata jääva tulu hüvitise arvutamise metoodika
Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise metoodika

Tagasi üles

Ülalpidamise äralangemise hüvitamise metoodika

Kui inimene hukkub liiklusõnnetuses, siis on kannatanu ülalpeetavatel õigus nõuda võlaõigusseaduse § 129 lõikes 3 nimetatud ülalpidamise äralangemise hüvitist.

Ülalpidamise äralangemise hüvitamise metoodika

Tagasi üles