Kortermaja omanike kaasomandi kindlustamine

Tavaliselt sõlmib iga korteriomanik kodukindlustuse lepingu ja korteriomanikud ühiselt (näiteks ühistu kaudu) sõlmivad eraldi kindlustuslepingu. Need kaks kindlustuslepingut täiendavad teineteist.

Kodukindlustuse lepinguga võib olla kindlustatud korteri siseviimistlus, kodune vara ja korteriomaniku vastutus. Kogu maja kindlustusega võib olla kindlustatud korteriomanike kaasomand (hoone kandvad konstruktsioonid – nt sise- ja välisseinad, vahelaed, katus –, trepikoda jms) ja hoonega seotud vastutus.

Korteri kindlustamisel on vahe, kas kindlustatud on:

• korteri siseviimistlus

Kui kindlustatud on korteri siseviimistlus, siis on kindlustatud üksnes reaalosa, s.t siseviimistlus, aknad, uksed, sanitaartehnika, kommunikatsioonid korteris, korteri juurde kuuluv panipaik jms. Kindlustatud ei ole korteriomanike kaasomand, näiteks hoone kandvad konstruktsioonid (sise- ja välisseinad, vahelaed, katus jms), trepikoda jms.

• korteriomand

Kui kindlustatud on korteriomand, siis on lisaks reaalosale kindlustatud ka korteriomanike kaasomand sellises osas, mis vastab kliendi osale (korteri üldpinna osa kõikide hoone korterite üldpinnast).

Kui korteriomanikud on kindlustanud hoone ühisosad, siis on kohane kindlustada vaid korteri siseviimistlus. Kui ühisosa ei ole kindlustatud, peaks kindlustatud esemeks olema korteriomand.

Kindlustused, kui kaasomand on ühiselt kindlustatud

 

Kindlustused, kui kaasomand ei ole ühiselt kindlustatud

Kui korteriomanik on kindlustanud korteriomandi ja korteriomanikud on eraldi kindlustanud ka oma kaasomandi, siis on osaliselt mitmekordne kindlustus. Sellisel juhul vastutavad eri kindlustusandjad tavaliselt solidaarvõlgnikena. Kogu hüvitis ei ole tekkinud kahjust suurem.