Uuest veebiportaalist www.isikukahju.ee saab liiklusõnnetuses tervisekahjustuse saanud inimene mugavalt teada, mis isikukahju liikluskindlustus hüvitab, kes võib seda nõuda ja milliste reeglite järgi hüvitist arvutatakse. Eesmärk on kannatanut aidata hüvitise saamisel.
Alates mullu 1. detsembrist laienes liikluskindlustus maastikusõidukitele, näiteks mootorsaanidele ja maastikusõidukina registreeritud ATV-dele. Tänaseks on aga liikluskindlustus sõlmitud vaid 15 protsendil maastikusõidukitest. Kui lumesaani või muud maastikusõidukit kasutatakse, siis peab sellel olema liikluskindlustus.
1. detsembril jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka maastikusõidukitele, näiteks mootorsaanidele ja maastikusõidukina registreeritud ATV-dele. Liikluskindlustus laieneb sõiduki kasutamisele transpordivahendina, sõltumata asukohast, kus sellega sõidetakse. Maastikusõidukil peab olema liikluskindlustus ainult sel perioodil, kui seda kasutatakse.
1. detsembril jõustuva liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt hakkavad Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF), kindlustusandjad ja -vahendajad senisest rohkem saatma teavitusi liikluskindlustuse unustamise vältimiseks.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) analüüsi kohaselt sagenevad metsloomadega kokkupõrked oktoobris 60 protsenti võrreldes septembriga ja otsasõitude arv püsib kõrge kuni jaanuarini. Oktoobrist kuni jaanuarini on keskmiselt 15 vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumit päevas, ülejäänud kuudel on keskmiselt 8 – 10 juhtumit päevas.
1. detsembril jõustuvate liikluskindlustuse seaduse muudatuste kohaselt laieneb liikluskindlustus kõikidele üksnes mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Samuti sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mille mass on suurem kui 25 kg. Laieneb ka kindlustuskaitse sisu – kindlustus hüvitab kahju liike, mida seni ei hüvitatud.
