Lepingu sõlmimine ja pikendamine

Liikluskindlustuse lepingu sõlmivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja ning leping on sõlmitud, kui pooled on tingimustes kokku leppinud ja kinnitanud lepingu sõlmimist. Selle kohta väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale poliisi. Kui kindlustusvõtja soovib, väljastab kindlustusandja ka rohelise kaardi.
Andmed sõlmitud lepingu kohta esitab kindlustusandja viivituseta liikluskindlustuse registrisse.

Kindlustusvõtja saab valida, kuidas lepingut sõlmida. Lepingut saab sõlmida :

• kindlustusandja veebilehel

Ülevaate kindlustusandjate pakutavatest tingimustest leiate LKF-i kalkulaatori abil.

• kindlustusandja kontoris
• kindlustusagendi vahendusel

Kindlustusagent tegutseb kindlustusandja huvides. Teie kui kliendi seisukohast ei ole vahet, kas sõlmida leping agendi vahendusel või otse kindlustusandjaga.

• kindlustusmaakleri vahendusel

Kindlustusmaakler selgitab tasu eest maaklerilepingu alusel Teie huvide ja nõudmiste alusel välja Teie kindlustushuvi ja kogub selleks vajalikke andmeid, tutvustab ja soovitab kindlustuslepingut ning nõustab Teid.

Kindlustusandja väljastab lepingu pakkumuse, kus on märgitud, et leping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja on pakkumuses näidatud tähtaja jooksul tasunud kindlustusmakse.

Sellisel juhul on tegevused tavaliselt järgmised.

1. Klient avaldab kindlustusandjale andmed pakkumuse tegemiseks.

2. Kindlustusandja selgitab välja kliendi kindlustusvajaduse, küsides teavet oluliste asjaolude kohta, millest olenevad lepingu tingimused.

Näiteks keeldub kindlustusandja lepingut sõlmimast, kui sõiduk, mis peab olema liiklusregistris registreeritud, on registreerimata.

Kindlustusandja küsib teavet sõiduki kasutusotstarbe kohta, kui sellest oleneb kindlustusmakse suurus.

3. Kindlustusandja teeb pakkumuse sõlmida leping, tutvustab lepingu tingimusi ja avaldab teabe, mis on kliendile otsuse langetamiseks tarvilik.

Pakkumus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab muu hulgas teavet selle kohta, et leping saab sõlmitud, kui klient tasub kindlustusmakse pakkumuses näidatud tähtaja jooksul.

4. Kui klient tasub kindlustusmakse, on liikluskindlustuse leping sõlmitud.

Kui Te ei tasu makset või tasute makse hilinemisega, siis ei ole leping sõlmitud. Kindlustusandja tagastab Teile makse või lepite  kokku, et seda kasutatakse mõne teise kindlustuslepingu kindlustusmakseks.

5. Kindlustusandja esitab sõlmitud lepingu andmed liikluskindlustuse registrisse ja väljastab kindlustusvõtjale poliisi.

6. Sõidukit, millele leping sõlmiti, võib liikluses kasutada siis, kui poliis on väljastatud.

Kindlustuslepingu saab sõlmida ka nii, et kindlustusvõtja annab kinnituse lepingu sõlmimise kohta oma allkirjaga kindlustuslepingul või muul hiljem tuvastataval viisil, näiteks telefonikõne salvestuse, e-kirja koopiaga vms. Sellisel juhul on protsess üldiselt samasugune nagu eespool kirjeldatud, kuid kindlustusmakse saab tasuda pärast lepingu sõlmimist.

Näiteks sõlmitakse leping 4. oktoobril 2016, kindlustusperiood algab 5. oktoobril 2016, kuid kindlustusmakse tasumise tähtaeg on 15. oktoobril 2016.

Kindlustusvõtja põhikohustus on tasuda kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse lepingus võib kindlustusvõtja olla iga isik, kellel on kindlustushuvi. On tavaline, et kindlustushuvi on:

• kindlustuskohustusega isikul ehk sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal
• inimesel, kes on märgitud registreerimistunnistusse kasutajaks
• inimesel, kes kasutab sõidukit lepingu, sh suulise lepingu alusel

Liisingufirmal ei ole tavaliselt huvi kindlustada liisingusõidukiga seotud vastutust, sest liisingufirma ei kasuta sõidukit ja üldjuhul ei teki talle sõiduki kasutamisest kohustusi. Liisingufirma kindlustushuvi võib tuleneda liisinguandja ja liisinguvõtja sisesuhtest (näiteks täisteenindusliising vms). Samuti võib liisingufirma kindlustushuvi tekkida soovi tõttu, et tema sõidukite kahjusid käsitleks üldjuhul üks kindel kindlustusandja.

Kindlustusvõtja kohustuste täitmise eest vastutab kindlustusandja ees kindlustusvõtja.

Kui kindlustusmakse on tasumata, saab selle tasumist nõuda üksnes kindlustusvõtjalt. Kui kindlustusvõtja lepib kolmanda isikuga kokku, et kindlustusmaksed tasub kolmas isik, ei vabasta see kindlustusvõtjat kohustusest tasuda kindlustusmakse.

Kindlustuse olemasolu eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja liiklusregistri andmetel, isegi kui vastutav kasutaja on sõidukit kasutava kolmanda isikuga kokku leppinud, et kindlustuslepingu sõlmib kolmas isik.

Ainult kindlustusvõtja võib esitada tahteavaldusi seoses kindlustuslepinguga.

Näiteks kui kindlustuslepingu on sõlminud kolmas isik, siis ei saa sõiduki omanik tavaliselt teha kindlustusandjale avaldust kindlustuslepingu muutmiseks või lõpetamiseks.

Kui kindlustusleping ei ole sõlmitud, siis ei väljasta kindlustusandja kliendile dokumenti, mis kannab nimetust poliis, pakkumus/poliis vms.

Liikluskindlustuse registrisse ei tohi esitada andmeid lõpule viimata tehingu kohta.

Kui klient ei ole esitanud soovi sõlmida liikluskindlustuse lepingut, siis ei tohi lepingu andmeid liikluskindlustuse registrisse esitada. Näiteks kui Te olete ühe kindlustusandja juures pidevalt liikluskindlustuse lepingut uuendanud, ei saa kindlustusandja sellest järeldada, et see nii ka jätkub.

Sõiduki registreerimise puhul tuleb arvestada, et kindlustusperiood peab algama kohe.

Näiteks kui registreerite mopeedi 5. jaanuaril 2017 ja plaanite sellega sõitma hakata 2017. aasta mais, siis tuleb 5. jaanuaril 2017 sõlmida leping, mille kindlustusperiood algab samuti 5. jaanuaril 2017. Vastasel korral rakendub mopeedile sundkindlustus.

Sellise olukorra vältimiseks tuleb mopeed liiklusregistris arvele võtta vahetult enne selle kasutama hakkamist. Ka võib äsja arvele võetud mopeedi kohe ajutiselt registrist kustutada ja taastada registrikanne enne mopeedi kasutusele võtmist.

Sõidukile ei tohi sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut.

Näiteks kui liikluskindlustuse registris on leping perioodiga 1. jaanuar 2017 kuni 31. august 2017, siis saab sõlmida lepingut, mille kindlustusperiood algab 1. septembril 2017 või hiljem.

Kindlustuslepingu kindlustusperiood võib kesta ühest päevast kuni ühe aastani. 

Liikluskindlustuse lepingud sõlmitakse kuni üheks aastaks. Aasta ringi kasutatav sõiduk peab olema pidevalt kindlustatud. Liikluskindlustuseta sõidukit ei tohi kasutada.

Liikluskindlustuse lepingu pikendamine oleneb sõlmitud lepingu tingimustest ehk sellest, kas tegu on automaatselt pikeneva lepinguga või mitte.

Kindlustusleping, mis ei pikene automaatselt

Kindlustusperioodi lõppemist peab jälgima kindlustusvõtja ise.

Kui osalete liikluses kindlustamata sõidukiga, peate tasuma trahvi. Kui põhjustate kahju, siis tuleb Teil endal kahju korvata (kannatanule maksab hüvitise kindlustusandja, kuid nõuab selle Teilt tagasi).

Kui kindlustusandja on huvitatud kliendisuhte jätkumisest, siis ta saadab enne kindlustusperioodi lõppu kindlustusvõtjale teate lepingu lõppemise kohta ja teeb ettepaneku sõlmida uus leping. Tegu on uue lepingu sõlmimisega ja see protsess ei erine tavalisest lepingu sõlmimise protsessist.

Automaatselt pikenev kindlustusleping

Kui lepingus on kokku lepitud selle automaatne pikenemine, siis leping pikeneb, kui kindlustusvõtja ei ole hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu sõlminud lepingut teise kindlustusandjaga või teavitanud senist kindlustusandjat, et ta ei soovi lepingut.

Kindlustusandja võib valida, kas ta pakub automaatselt pikenevaid lepinguid või mitte.

Automaatselt pikeneva lepingu puhul on tavalised järgmised tegevused.

1. Kindlustusandja saadab vähemalt kaks nädalat enne kindlustusperioodi lõppu kliendile teate kindlustusperioodi peatse lõppemise ja järgmise perioodi kindlustusmakse suuruse kohta.

Kindlustusandja saadab lepingu pikenemise teabe talle teadaolevale kontaktaadressile. Leping pikeneb ka siis, kui kindlustusandjal ei ole kindlustusvõtja kontaktaadressi (näiteks on kindlustusvõtja kontaktaadress muutunud ja sellest ei ole kindlustusandjat teavitatud või on kindlustusvõtja muutunud). Leping ei pikene, kui lepingus on kokku lepitud, et kindlustusvõtja vahetudes muutub leping automaatselt mittepikenevaks lepinguks.

Kindlustusandja pakkumus ei tohi olla tingimuslik, näiteks ei tohi lepingu pikenemine olla seotud sellega, kas kindlustusmakse tasutakse kindlustusperioodi alguseks või mitte.

Pakkumist tehes võib kindlustusandja eeldada, et riskiasjaolud (v.a kindlustusvõtjast tulenevad, kui need on muutunud ja muutus on kindlustusandjale teada) ja pikenenud lepingu kindlustusperiood on samad mis eelmises lepingus.

Kindlustusandja ei tee pakkumust üle ühe kuu ette.

2. Kindlustusvõtja võib valida teise kindlustusandja või teatada, et ei soovi enam lepingut pikendada.

Kindlustusvõtjal on õigus teha vastav valik seni, kuni pikeneva lepingu kindlustusperioodi lõpuni on vähemalt kaks tööpäeva.

Näiteks kui soovite vahetada kindlustusandjat ja kindlustusperiood lõppeb reedel, 14. novembril, siis peate hiljemalt 12. novembril sõlmima teise kindlustusandjaga uue lepingu, mille kindlustusperiood algab 15. novembril. Kui olete sõlminud lepingu teise kindlustusandjaga, siis eelmine leping enam automaatselt ei pikene.

Kui soovite kindlustusvõtjana kasutada kindlustusvaba perioodi (12-kuine periood pärast viimase kindlustuslepingu lõppemist, mille jooksul ei ole kindlustuskohustust), siis peate sellest kindlustusandjat teavitama. Tõenäoliselt nõuab kindlustusandja lepingu tingimustes, et see teavitus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Näiteks kui Te ei soovi sügisel ja talvel sõidukit kasutada ning kindlustusperiood lõppeb 14. novembril, siis peate hiljemalt 12. novembril e-kirjaga kindlustusandjat teavitama, et ei soovi enam lepingu automaatset pikendamist.

3. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse enne makse tasumise tähtpäeva või kui kindlustusperioodi lõpuni jääb vähem kui kaks tööpäeva ega esine eelmises punktis nimetatud asjaolusid, on leping automaatselt pikenenud, sh esitab kindlustusandja andmed liikluskindlustuse registrisse ja väljastab kindlustuspoliisi.

Uue lepingu kindlustusperioodi algus järgneb vahetult eelmise lepingu kindlustusperioodile.

Kindlustusmakse tasumise tähtpäev ei tohi olla varasem ajast, kui kindlustusvõtjal on võimalik loobuda automaatsest lepingu pikenemisest.

Kindlustusandjal on kohustus väljastada poliis järgmiseks kindlustusperioodiks enne eelmise perioodi lõppemist. Poliis tuleb väljastada olenemata sellest, kas kindlustusmakse on selleks ajaks tasutud.

Kindlustusandja võib järgmise kindlustusperioodi poliisi sisestada liikluskindlustuse registrisse ka varem, kuid see ei takista klienti seaduses sätestatud tähtaja jooksul kindlustusandjat vahetamast.

Kohustus tasuda kindlustusmakse

Kui kindlustusleping on pikenenud, s.t automaatselt pikeneva lepingu puhul ei ole kindlustusvõtja kindlustusandjat teavitanud, et ei soovi lepingu pikenemist, või ei ole sõlminud lepingut teise kindlustusandjaga, siis tuleb kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasuda.

Kindlustusmakse tasumise kohustusest ei vabasta näiteks see, et kindlustusandja ei saanud kindlustusvõtja teadet lepingu lõppemise kohta kätte; sõidukit ei kasutata vms.

Kindlustusandja teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed

Kui kindlustusandja ei teavita kindlustusvõtjat automaatselt pikeneva lepingu lõppemisest ega väljasta õigel ajal kindlustuspoliisi, siis

• leping loetakse pikenenuks eelmise lepingu tingimustel
• kindlustusvõtjal ei ole kohustust tasuda kindlustusmakse enne, kui poliis on väljastatud
• kindlustusvõtjal on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis tal tekkis seoses sellega, et kindlustusandja ei täitnud oma kohustusi
• kindlustusvõtjal on õigus nõuda lepingu muutmist, kui pikenemine oleks pidanud toimuma teistsugustel tingimustel
• kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda