Liikluskindlustuse valimine ja lepingu sõlmimine

Liikluskindlustuse lepingu sõlmivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Leping on sõlmitud, kui pooled on tingimustes kokku leppinud ja kinnitanud lepingu sõlmimist. Selle kohta väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale poliisi. Kui kindlustusvõtja soovib, väljastab kindlustusandja ka rohelise kaardi.

Andmed sõlmitud lepingu kohta esitab kindlustusandja viivituseta liikluskindlustuse registrisse.

Liikluskindlustuse lepingul on kaks osapoolt – kindlustusvõtja ehk klient, kes lepingu sõlmib ja kellel on kohustus tasuda kindlustusmakse ning kindlustusandja, kes saab endale kindlustusmakse ning kellel on kohustus maksta hüvitist.

Liikluskindlustuse lepingu saab sõlmida otse kindlustusandjaga aga ka vahendaja kaudu. Vahendajaid on kahte tüüpi – agent ja maakler. Kindlustusagent tegeleb tasu eest agendilepingu alusel kindlustuse pakkumisega kindlustusandja huvides. Kindlustusmaakler on isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.

Kokkuvõtvalt tuleb kindlustusvõtjal ehk kliendil otsustada, kas sõlmida

• kindlustusleping otse kindlustusandjaga
• kindlustusleping agendi vahendusel, kes esindab kindlustusandjat
• esmalt maakleriga maaklerileping ning seejärel sõlmida kindlustusleping maakleri vahendusel

Tavaliselt sõlmitakse kindlustusleping veebis. Osad teenuseosutajad pakuvad võimalust sõlmida lepingut ka kontoris kohapeal.

Kindlustusmakse suurus ehk kindlustuse hind

Iga teenuse puhul on kliendi jaoks oluline teenuse hind. Liikluskindlustuse makse suuruse määrab kindlustusandja. Kui leping sõlmitakse maakleri vahendusel, siis võib teenuse kogumaksumust mõjutada ka maakleri tasu.

Tavaliselt võtab kindlustusandja kindlustusmakse määramisel arvesse:

• kindlustatava riskiga seotud kindlustus- ja kahjuajalugu
• sõiduki kategooriat
• sõiduki marki ja mudelit
• sõiduki mootori võimsust, registrimassi, istekohtade arvu
• sõiduki kasutamise peamist piirkonda
• sõiduki kasutusala
• teeninduskanalit, mille kaudu kindlustusleping sõlmitakse

Kindlustusmakse kohta vt täpsemalt siit.

Igal kindlustusandjal on oma põhimõtted makse määramiseks. Seetõttu maksab alati enne lepingu sõlmimist võrrelda liikluskindlustuse makseid. Võrdluse saab teha ise käies läbi kõikide kindlustusandjate ja -vahendajate veebikalkulaatorid. Samas saab makset mugavalt võrrelda LKF-i kalkulaatoris. LKF-i kohustus liikluskindlustuse võrdluskalkulaatorit pidada tuleb liikluskindlustuse seaduse § 69¹.

Liikluskindlustuse hind ei sõltu tavaliselt sõiduki hinnast. See on ka loogiline, sest ka odava autoga võib teistele sama suure kahju tekitada kui uue ja kalli sõiduriistaga.

Kindlustusandja maine

Oluline on sõlmida liikluskindlustuse leping selle kindlustusandjaga, keda usaldate. Näiteks maksab arvesse võtta teie kogemust kliendi teenindamisel lepingu sõlmimisel ning kahju hüvitamisel. Kuigi liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab teie põhjustatud kahju teisele, siis on olukordi, kus teil endal on õigus nõuda hüvitist oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt. Tavalise liiklusõnnetuse puhul võib kannatanu nõuda kahju hüvitamist oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt, kes selle siis hiljem põhjustaja kindlustusandjalt tagasi küsib, vt täpsemalt siit.

Seega kui soovite ka kahju juhtumi korral nõuda hüvitist kindlustusandjalt, keda usaldate ja kelle teenindus teile sobib, siis valige lepingu sõlmimisel see kindlustusandja.

Kindlustuse vahendajalt – agendilt või maaklerilt – kahju hüvitamist nõuda ei saa. Hüvitise maksmise kohustus on vaid kindlustusandjal.

Koos liikluskindlustusega pakutavad lisateenused

Tihti pakub kindlustusandja koos liikluskindlustusega erinevaid lisateenuseid, näiteks autoabi vms. Samuti võib saada täiendavaid kindlustuskaitseid, näiteks õnnetusjuhtumikindlustus vms. Ka neid lisateenuseid maksab kaaluda lepingu sõlmimisel. Alati ei ole lisateenused vajalikud, näiteks, kui sõidukil on juba kaskokindlustuse raames autoabi kaitse, siis ei pea see koos liikluskindlustusega topelt olema.
 

Kindlasti maksab läbi mõelda, kas soovite lepingut, mis automaatselt pikeneb või sellist, mis automaatselt ei pikene.

Automaatselt pikeneva lepingu pluss on see, et alati on tagatud kindlustuskaitse, st seda ei saa unustada. Samas ei ole automaatselt uueneva lepingu puhul klient ühe kindlustusandjaga aegade lõpuni seotud. Iga kord enne kindlustusperioodi lõppu saab valida teise kindlustusandja.

Kui leping ei pikene automaatselt, siis kannab lepingu uuendamata jätmise riski klient. Kahjuks tuleb praktikas liiga tihti ette seda, et klient unustab lepingu pikendamata.

Lepingu sõlmimisel maksaks valida aastane kindlustusperiood. Nii on väiksem võimalus, et leping ununeb uuendamata. Kindlustusandjad pakuvad võimalust tasuda aastane kindlustusmakse osade kaupa. Tavaliselt ei võeta ositi tasumise eest lisaraha.

Kindlustusvõtja põhikohustus on tasuda kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse lepingus võib kindlustusvõtja olla iga isik, kellel on kindlustushuvi. On tavaline, et kindlustushuvi on:

• kindlustuskohustusega isikul ehk sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal
• inimesel, kes on märgitud registreerimistunnistusse kasutajaks
• inimesel, kes kasutab sõidukit lepingu, sh suulise lepingu alusel

Liisingufirmal ei ole tavaliselt huvi kindlustada liisingusõidukiga seotud vastutust, sest liisingufirma ei kasuta sõidukit ja üldjuhul ei teki talle sõiduki kasutamisest kohustusi. Liisingufirma kindlustushuvi võib tuleneda liisinguandja ja liisinguvõtja sisesuhtest (näiteks täisteenindusliising vms). Samuti võib liisingufirma kindlustushuvi tekkida soovi tõttu, et tema sõidukite kahjusid käsitleks üldjuhul üks kindel kindlustusandja.

Kindlustusvõtja kohustuste täitmise eest vastutab kindlustusandja ees kindlustusvõtja.

Kui kindlustusmakse on tasumata, saab selle tasumist nõuda üksnes kindlustusvõtjalt. Kui kindlustusvõtja lepib kolmanda isikuga kokku, et kindlustusmakseid tasub kolmas isik, ei vabasta see kindlustusvõtjat kohustusest kindlustusmakseid tasuda.

Kindlustuse olemasolu eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja liiklusregistri andmetel. Seda ka juhul, kui vastutav kasutaja on sõidukit kasutava kolmanda isikuga kokku leppinud, et kindlustuslepingu sõlmib kolmas isik.

Ainult kindlustusvõtja võib esitada tahteavaldusi seoses kindlustuslepinguga.

Näiteks kui kindlustuslepingu on sõlminud kolmas isik, siis ei saa sõiduki omanik tavaliselt teha kindlustusandjale avaldust kindlustuslepingu muutmiseks või lõpetamiseks.

Kui kindlustusleping ei ole sõlmitud, siis ei väljasta kindlustusandja kliendile dokumenti, mis kannab nimetust poliis, pakkumus/poliis vms.

Liikluskindlustuse registrisse ei tohi esitada andmeid lõpule viimata tehingu kohta.

Kui klient ei ole esitanud soovi sõlmida liikluskindlustuse lepingut, siis ei tohi lepingu andmeid liikluskindlustuse registrisse esitada. Näiteks kui Te olete ühe kindlustusandja juures pidevalt liikluskindlustuse lepingut uuendanud, ei saa kindlustusandja sellest järeldada, et see nii ka jätkub.

Sõiduki registreerimise puhul tuleb arvestada, et kindlustusperiood peab algama kohe.

Näiteks kui registreerite mopeedi 5. jaanuaril 2017 ja plaanite sellega sõitma hakata 2017. aasta mais, siis tuleb 5. jaanuaril 2017 sõlmida leping, mille kindlustusperiood algab samuti 5. jaanuaril 2017. Vastasel korral rakendub mopeedile sundkindlustus.

Sellise olukorra vältimiseks tuleb mopeed liiklusregistris arvele võtta vahetult enne selle kasutama hakkamist. Ka võib äsja arvele võetud mopeedi kohe ajutiselt registrist kustutada ja taastada registrikanne enne mopeedi kasutusele võtmist.

Sõidukile ei tohi sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut.

Näiteks kui liikluskindlustuse registris on leping perioodiga 1. jaanuar 2017 kuni 31. august 2017, siis saab sõlmida lepingut, mille kindlustusperiood algab 1. septembril 2017 või hiljem.

Kindlustuslepingu kindlustusperiood võib kesta ühest päevast kuni ühe aastani. 

Kindlustusandjal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest, kui registreerimisele kuuluvat sõidukit ei ole registreeritud ettenähtud korras.

Liikluskindlustuse lepingud sõlmitakse kuni üheks aastaks. Aasta ringi kasutatav sõiduk peab olema pidevalt kindlustatud. Liikluskindlustuseta sõidukit ei tohi kasutada.

Liikluskindlustuse lepingu pikendamine oleneb sõlmitud lepingu tingimustest ehk sellest, kas tegu on automaatselt pikeneva lepinguga või mitte.

Kindlustusleping, mis ei pikene automaatselt

Kindlustusperioodi lõppemist peab jälgima kindlustusvõtja ise.

Kui osalete liikluses kindlustamata sõidukiga, peate tasuma trahvi. Kui põhjustate kahju, siis tuleb Teil endal kahju korvata (kannatanule maksab hüvitise kindlustusandja, kuid nõuab selle Teilt tagasi).

Kui kindlustusandja on huvitatud kliendisuhte jätkumisest, siis ta saadab enne kindlustusperioodi lõppu kindlustusvõtjale teate lepingu lõppemise kohta ja teeb ettepaneku sõlmida uus leping. Tegu on uue lepingu sõlmimisega ja see protsess ei erine tavalisest lepingu sõlmimise protsessist.

Automaatselt pikenev kindlustusleping

Kui lepingus on kokku lepitud selle automaatne pikenemine, siis leping pikeneb, kui kindlustusvõtja ei ole hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu sõlminud lepingut teise kindlustusandjaga või teavitanud senist kindlustusandjat, et ta ei soovi lepingut.

Kindlustusandja võib valida, kas ta pakub automaatselt pikenevaid lepinguid või mitte.

Automaatselt pikeneva lepingu puhul on tavalised järgmised tegevused.

1. Kindlustusandja saadab vähemalt kaks nädalat enne kindlustusperioodi lõppu kliendile teate kindlustusperioodi peatse lõppemise ja järgmise perioodi kindlustusmakse suuruse kohta.

Kindlustusandja saadab lepingu pikenemise teabe talle teadaolevale kontaktaadressile. Leping pikeneb ka siis, kui kindlustusandjal ei ole kindlustusvõtja kontaktaadressi (näiteks on kindlustusvõtja kontaktaadress muutunud ja sellest ei ole kindlustusandjat teavitatud või on kindlustusvõtja muutunud). Leping ei pikene, kui lepingus on kokku lepitud, et kindlustusvõtja vahetudes muutub leping automaatselt mittepikenevaks lepinguks.

Kindlustusandja pakkumus ei tohi olla tingimuslik, näiteks ei tohi lepingu pikenemine olla seotud sellega, kas kindlustusmakse tasutakse kindlustusperioodi alguseks või mitte.

Pakkumist tehes võib kindlustusandja eeldada, et riskiasjaolud (v.a kindlustusvõtjast tulenevad, kui need on muutunud ja muutus on kindlustusandjale teada) ja pikenenud lepingu kindlustusperiood on samad mis eelmises lepingus.

Kindlustusandja ei tee pakkumust üle ühe kuu ette.

2. Kindlustusvõtja võib valida teise kindlustusandja või teatada, et ei soovi enam lepingut pikendada.

Kindlustusvõtjal on õigus teha vastav valik seni, kuni pikeneva lepingu kindlustusperioodi lõpuni on vähemalt kaks tööpäeva.

Näiteks kui soovite vahetada kindlustusandjat ja kindlustusperiood lõppeb reedel, 14. novembril, siis peate hiljemalt 12. novembril sõlmima teise kindlustusandjaga uue lepingu, mille kindlustusperiood algab 15. novembril. Kui olete sõlminud lepingu teise kindlustusandjaga, siis eelmine leping enam automaatselt ei pikene.

Kui soovite kindlustusvõtjana kasutada kindlustusvaba perioodi (12-kuine periood pärast viimase kindlustuslepingu lõppemist, mille jooksul ei ole kindlustuskohustust), siis peate sellest kindlustusandjat teavitama. Tõenäoliselt nõuab kindlustusandja lepingu tingimustes, et see teavitus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Näiteks kui Te ei soovi sügisel ja talvel sõidukit kasutada ning kindlustusperiood lõppeb 14. novembril, siis peate hiljemalt 12. novembril e-kirjaga kindlustusandjat teavitama, et ei soovi enam lepingu automaatset pikendamist.

3. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse enne makse tasumise tähtpäeva või kui kindlustusperioodi lõpuni jääb vähem kui kaks tööpäeva ega esine eelmises punktis nimetatud asjaolusid, on leping automaatselt pikenenud, sh esitab kindlustusandja andmed liikluskindlustuse registrisse ja väljastab kindlustuspoliisi.

Uue lepingu kindlustusperioodi algus järgneb vahetult eelmise lepingu kindlustusperioodile.

Kindlustusmakse tasumise tähtpäev ei tohi olla varasem ajast, kui kindlustusvõtjal on võimalik loobuda automaatsest lepingu pikenemisest.

Kindlustusandjal on kohustus väljastada poliis järgmiseks kindlustusperioodiks enne eelmise perioodi lõppemist. Poliis tuleb väljastada olenemata sellest, kas kindlustusmakse on selleks ajaks tasutud.

Kindlustusandja võib järgmise kindlustusperioodi poliisi sisestada liikluskindlustuse registrisse ka varem, kuid see ei takista klienti seaduses sätestatud tähtaja jooksul kindlustusandjat vahetamast.

Kohustus tasuda kindlustusmakse

Kui kindlustusleping on pikenenud, s.t automaatselt pikeneva lepingu puhul ei ole kindlustusvõtja kindlustusandjat teavitanud, et ei soovi lepingu pikenemist, või ei ole sõlminud lepingut teise kindlustusandjaga, siis tuleb kindlustusvõtjal kindlustusmakse tasuda.

Kindlustusmakse tasumise kohustusest ei vabasta näiteks see, et kindlustusandja ei saanud kindlustusvõtja teadet lepingu lõppemise kohta kätte; sõidukit ei kasutata vms.

Kindlustusandja teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed

Kui kindlustusandja ei teavita kindlustusvõtjat automaatselt pikeneva lepingu lõppemisest ega väljasta õigel ajal kindlustuspoliisi, siis

• leping loetakse pikenenuks eelmise lepingu tingimustel
• kindlustusvõtjal ei ole kohustust tasuda kindlustusmakse enne, kui poliis on väljastatud
• kindlustusvõtjal on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis tal tekkis seoses sellega, et kindlustusandja ei täitnud oma kohustusi
• kindlustusvõtjal on õigus nõuda lepingu muutmist, kui pikenemine oleks pidanud toimuma teistsugustel tingimustel
• kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda