Töömasina liikluskindlustus

Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida igale üksnes mootori jõul liikuvale maismaasõidukile, mis on

liiklusregistris registreeritud või peab seal olema registreeritud
registreerimiskohustuseta ning mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass on suurem kui 25 kg

Seega hõlmab liikluskindlustus ka igasuguseid töömasinad, mis vastavad eelmises lõigus kirjeldatud tingimustele, näiteks tõstukid, laadurid, metsatöömasinad, kaevanduse sõidukid, ekskavaatorid, traktorid jms.

Oluline tähele panna: kui sõiduk vastab eelkirjeldatud valmistajakiiruse ja massi kriteeriumitele, siis peab sel olema liikluskindlustus ka juhul, kui sõiduk ei ole ega ei pea ka olema liiklusregistris registreeritud.

Kas töömasin on sõiduk?

Sõiduk on üksnes mootori jõul liikuv maismaasõiduk, samuti selle haagis, v.a ratastoolisõiduk, mis on spetsiaalselt ette nähtud füüsilise puudega inimese jaoks või raudteesõiduk ja muu rööbassõiduk, välja arvatud tramm (liikluskindlustuse seaduse § 3¹).

Liikluskindlustuse seadust ei kohaldata, kui juhtumi toimumise ajal kasutati sõidukit muul otstarbel kui transpordivahendina (liikluskindlustuse seaduse § 12 esimene lause). Seda üldpõhimõtet avab ühe näitena § 1 punkt 3, mille kohaselt ei kohaldata liikluskindlustuse seadust, kui sõidukit kasutati tööseadmena ja realiseerus tööseadmena kasutamisele iseloomulik risk.

Võtame näiteks ekskavaatori. Seda saab kasutada nii tööseadmena kui transpordivahendina. Juhul kui sellega kaevatakse pinnast nii, et selle tugikäpad on maas, on tegu sõiduki kasutamisega tööseadmena. Kui see liigub aga ühest kohast teise või seisab n.ö transpordivahendina kasutamise olekus, siis on tegu transpordivahendiga.

Transpordivahendina kasutamine on sõiduki kasutamine inimeste, asjade, materjali vms veoks. Transpordivahendina kasutamine algab inimeste pealeminekust või asjade pealelaadimise algusest ja lõppeb inimeste maha mineku või asjade maha laadimise lõpetamisega. Lisaks tuleb transpordivahendina kasutamise all mõista sõiduki parkimist ja seismist, sest iga transpordivahend seisab aeg-ajalt.

LKF tõlgendab tööseadmena kasutamist kitsalt. Tööseadmena kasutamine ja selle käigus kahju tekitamine võib olla näiteks olukord, kus

traktor seisab tugikäpad maas ja riivab koppa liigutades elektriposti või
autokraana seisab tugikäpad maas ja tõstetav asi kukub alla ja purustab enda alla jäänud vara

Sõiduki funktsiooni alusel ei saa teha vahet, kas sellele liikluskindlustus kohaldub või mitte. Kui tegu on liikluskindlustuse seaduse tähenduses sõidukiga, siis ka juhul, kui tegu on tööseadmega, võib sellega tekitada kahju, mille puhul kohaldub liikluskindlustuse seadus.
Kokkuvõttes, eelnevalt viidatud kiiruse ja massi parameetritele vastav töömasin on liikluskindlustuse mõttes sõiduk ja sellele kohaldus liikluskindlustus.

Millal võiks rakenduda kindlustuskohustusest vabastus?

Kindlustuskohustuse vabastuse (liikluskindlustuse seaduse § 5 p 4) kohaselt ei ole lepingu sõlmimise kohustust registreerimata sõiduki puhul, kui seda kasutatakse väljaspool teeliiklust üksnes avalikuks liikluseks suletud lennuvälja, sadama või kinnistu territooriumil või muul avalikuks liikluseks suletud alal.
Liikluskindlustuse vabastuse eeldus on see, et kolmandatele isikutele peab olema tõkestatud territooriumile sisenemine, sh näiteks jalgsi sisenemine. Ala peab olema suletud näiteks piirdeaiaga või peab olema valve nii, et sinna pole võimalik pääseda jalgsi ega sõidukitega. Ala sulgemiseks liiklusele ei piisa üksnes sõidu keelumärgist.

Liiklust tuleb siin kontekstis mõista laialt, st inimeste ja sõidukite liikumisena.

Näiteks

sõidukit kasutatakse ettevõtte territooriumil, mis on aiaga piiratud. Territooriumile pääsevad lisaks töötajatele ka igapäevased külalised. Autode pääs territooriumile on küll tõkkepuuga piiratud, aga külaliste autod lubatakse territooriumile. Selles olukorras tuleb ka ettevõtte registreerimata sõidukile sõlmida liikluskindlustuse leping, sest ala, kus seda sõidukit kasutatakse, ei ole avalikuks liikluseks suletud
kaupluse müügisaalis, näiteks ehitusmaterjalide kaupluses, kasutatakse tõstukit, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass 25 kg. Tõstukile tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping
sõidukit kasutatakse vaid laohoones nii, sinna ei pääse keegi peale laohoone töötajate. Mõnikord väga harva on seal ka külalisi, näiteks tuletõrje inspektor, kindlustusagent vt. Kuigi sellisesse laohoonesse võib sattuda ka kõrvalisi isikuid, siis on see väga harv ning pigem olukord, kus kindlustuslepingus sõlmimise kohustust ei ole

Oluline on rõhutada, et siin lõigus kirjeldatud kindlustuskohustusest vabastus kehtib vaid registreerimiskohustuseta sõiduki puhul. Liiklusregistris registreeritud sõidukil või registreerimata registreerimiskohustusega sõidukil peab olema liikluskindlustuse leping ka juhul, kui seda kasutatakse liiklemiseks ja liikumiseks suletud alal.

Kokkuvõte

Kindlustuskohustuse üldreegel on: liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida igasugusele üksnes mootori jõul liikuvale sõidukile, mille

valmistajakiirus ületab 25 km/h või
valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mass on suurem kui 25 kg, samuti nende haagistele

Ainsa erandina eeltoodust ei sõlmita liikluskindlustuse lepingut ratastoolisõidukile, mis on spetsiaalselt ette nähtud füüsilise puudega inimese jaoks või raudteesõidukile ja muu rööbassõidukile, välja arvatud tramm.

Oluline on põhimõte: liikluskindlustus ja kindlustuskohustus kehtib sõiduki mis tahes kasutamisele transpordivahendina, sõltumata maastikust, millel sõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub.
Kindlustuskohustuse vabastus (liikluskindlustuse seadus § 5 p 4): liikluskindlustust ei pea olema liiklusregistris registreerimata sõidukil, mida kasutatakse väljaspool teeliiklust üksnes avalikuks liikluseks suletud lennuvälja, sadama või kinnistu territooriumil või muul avalikuks liikluseks suletud alal.

LKF-i hinnangul kehtib see vabastus ainult harvadel juhtudel. Kui näiteks sõidukit kasutatakse üksnes alal, kus kolmandad isikud, nagu külalised, jalgsi ega sõidukiga ei viibi, siis ei pea sõidukile liikluskindlustust tegema. Kui aga sõidukiga põhjustatakse kolmandale isikule sellel alal siiski kahju, siis võib tegu olla liikluskindlustuse juhtumiga. LKF-il võib olla kannatanule kahju hüvitamise kohustus ning LKF nõuab kannatanule makstud hüvitise siis sõiduki valdajalt tagasi.

Näited praktikast

Pinnaseveo kalluriga tekitatud kahju

Taluperemees tellis oma krundile tiigi kaevamise teenuse. Teenust osutas ettevõte, kes kasutas tiigi kaevamiseks erinevaid töömasinaid, mis on sõidukid liikluskindlustuse seaduse tähenduses.

All fotol oleva spetsiaalse masinaga transporditi pinnast tiigi asukohast eemale. Paraku ei märganud masina juht tagurdades, et keegi on oma maasturi parkinud talu kinnistu teeraja kõrvale ning töömasinaga kahjustati kallist maasturit.

Vaatamata sellele, et pildil olevat töömasinat kasutati vaid väikesel maa-alal, talu kinnistul, kuhu asja võõrastel ei olnud, on tegu liikluskindlustuse juhtumiga. Paraku ei olnud töömasinal liikluskindlustuse leping sõlmitud. LKF maksis kahju tekitaja eest kannatanule pea 10 000 euro auto taastamise hüvitist. Ettevõttel, kelle masinaga kahju tekitati, tuleb see summa LKF-ile tagasi maksta. Kui sel masinal oleks olnud liikluskindlustus, siis oleks kahju kandnud liikluskindlustuse kindlustusandja ja kahju tekitaja ei oleks pidanud seda ise kinni maksma.

Tõstukiga tekitatud kahju

Õnnetus juhtus lao territooriumil, mis on aiaga piiratud ning kuhu pääseb väravast, mis on tavaliselt suletud. Samas kui klient ostab laost midagi, siis lubatakse tema sõiduk lao territooriumile.

Tõstukiga, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass 25 kg, laaditi kaupa veokile. Paraku tehti seda nii õnnetult, et kauba peale laadimisel kahjustati veokit – kabaga sõideti vastu veoki kasti nii, et see sai kahjustada.

Tostuk

Kõnealusel juhul oli tõstukil liikluskindlustus olemas ning liikluskindlustus hüvitas veoki taastamise kulu ning tõstuki omanik ega selle juht ei pidanud seda kulu ise kandma ega kindlustusele seda tagasi maksma.