Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt on selle aasta üheksa kuu kodukindlustuse vargusjuhtumite keskmine kahjusumma 1500 eurot, mullu oli see 1100 eurot.
Möödunud aastal hüvitasid kindlustusseltsid 430 kodu vargusjuhtumit kogusummas 450 tuhat eurot. Tänavu üheksa kuuga on kodus toimunud vargusi 320, kogukahjuga 460 tuhat eurot.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli möödunud aasta lõpu seisuga 146 tuhat elukindlustuse lepingut, kasvades viimase viie aastaga 35 protsenti.
EKsL-i tegevjuhi Mart Jesse hinnangul on huvi elukindlustuse vastu küll tänavu kasvanud, kuid lepingute arvu kasvu on hakanud mõjutama inimeste majanduslik ebakindlus tuleviku ees.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustati mullu 660 liiklusõnnetust ilma liikluskindlustuseta, tänavu esimesel poolaastal oli õnnetusi 260. Keskmine liikluskindlustusjuhtumi kahju on tänavu 1800 eurot.
Võrreldes eelmise aastaga on elektritõukeratastega toimunud liiklusõnnetuste arv kolmekordistunud. Kui mullu oli viis õnnetust, siis tänavu kaheksa kuuga on juhtunud juba 14 inimkannatustega õnnetust, selgus Politsei- ja Piirivalveameti statistikast. Kindlustusseltsid näevad elektritõukeratastega seotud õnnetuste kasvu nii liikluskindlustuse kui õnnetusjuhtumikindlustuse praktikast.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse juhi Ülli Reimetsa hinnangul juhtuvad elektritõukeratastega õnnetused peamiselt siis, kui kiirus on liiga suur või ei arvestata teistega.
Kõige rohkem saavad lapsed vigastusi kodus, kus juhtub 41 protsenti õnnetustest. Teisel kohal on kool või muu avalik hoone 17 protsendi ning kolmandal kohal spordiväljak 13 protsendiga. Nii selgus Tervise Arengu Instituudi uuringust, mida kinnitab ka kindlustusseltside õnnetusjuhtumikindlustuse praktika.
Eesti Kindlustusseltside Liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on mõistlik kooli alguses laste ja perega seotud riskid läbi mõelda ning tuletada lastele meelde liikluseeskirju ja võimalikke ohte kooliteel.
Pensionireformi õiguspärasust hinnates peab riigikohus vastama küsimusele, kui suurele riigi abile on Eesti kodanikul vanaduses õigus.
Kired kohustusliku pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on praegu vaibunud, aga see ei pruugi kauaks nii jääda, sest muudatuste põhiseadusele vastamist hindama hakkava riigikohtu arutelu tuleb põnev. Muu hulgas peab riigikohus andma vastuse küsimustele, kui suurele riigi abile on Eesti kodanikul vanaduses õigus ja kas maksustamispõhimõtteid tohib muuta tagasiulatuvalt. Nende küsimuste vastused kujundavad Eesti elu aastakümneid.
