Noored satuvad kindlustussektorisse pigem juhuslikult, aga jäävad pikemaks
Tänavu oktoobris läbiviidud kindlustussektori töötajate rahuloluküsitlusest selgus, et 78 protsenti vastanutest soovitab kindlustust tööandjana ja 69 protsenti näeb end kindlustussektoris töötamas ka kolme aasta pärast.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) tegevjuhi Mart Jesse sõnul selgus küsitlusest, et kindlustusvaldkonna töötajate üldine rahulolu on väga kõrge. „Enamasti satuvad inimesed kindlustusseltsi tööle juhuslikult, kuid jäävad pikemaks ajaks. Noorte talentide kaasamine on sarnaselt teistele majandusharudele väljakutseks ka meile, kuigi kindlustussektor pakub üldjuhul lisaks konkurentsivõimelisele palgale ja muudele hüvedele ka paindlikku töökorraldust ja arenguvõimalusi. Innovatiivse mõtlemisega noored on teretulnud panustama kindlustusteenuste arendamisse, et need vastaksid tuleviku vajadustele,“ ütles Jesse.
„Kuigi paljud teenused on juba automatiseeritud ja veebis kättesaadavad, siis innovatsioon uute teenuste ja protsesside arendamisel on pidev. Samuti on rohepööre meile toonud uusi ülesandeid ning tegeleme üha enam sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse probleemistiku lahendamisega,“ selgitas Jesse.
Eesti kindlustussektor moodustab 1,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja sektoris töötab ligi 2000 inimest. Mullu koguti 551 miljonit eurot kindlustusmakseid ja välja maksti 383 miljonit eurot hüvitisi.
ERGO Baltikumi personali- ja haldusvaldkonna juhi Evelin Roasto hinnangul ei ole täna kindlustussektor noortele alati esimene valik, aga sinna tööle sattudes ollakse üllatunud, kui erineva kogemuse ja haridusega inimesed seal töötavad ja kui huvitavaid väljakutseid pakub valdkond. „Kindlustuses on palju olulisi finantsvaldkonna töökohti, mida laiemalt ei teata, näiteks aktuaar ja kindlustusriskide hindaja. Paremini tuntakse müügi- ja kahjukäsitluse valdkonda. Samas saavad suurepärast, ja mitmetel juhtudel ka rahvusvahelist, karjääri teha paljude teiste erialade inimesed – kindlustusettevõtetes on märkimisväärse suurusega IT-, juriidika-, turundus- ja personaliosakonnad,“ selgitas Roasto ja lisas, et kindlustuses töötamiseks ei pea ilmtingimata majandust või matemaatikat õppima.
Roasto sõnul aitab sektori nähtavaks tegemisel koostöö koolidega - siin on hea näide kindlustuse meistrikursus Tallinna Tehnikaülikoolis. „Noored otsivad sageli karjäärivõimalusi sotsiaalmeediast ja neil tekib ettevõttest kuvand veebis guugeldades. Töökoha valikul on noortele tähtsad arengu- ja karjäärivõimalused, töö paindlikkus, töötasu, kodukontori võimalus ja ühisüritused,“ ütles Roasto.
„Palju on räägitud, et just noortele on oluline tähendusrikas ja huvitav töö, kuid küsitlusest nähtub, et tegelikult on see sama oluline kõigi jaoks. Lisaks küsitlusele saame kogemusele toetudes öelda, et kindlustussektoris töötavad kõrge pühendumusega inimesed ja seda olenemata vanusest. Sektor annab võimaluse isiklikuks arenguks ning igapäevaselt on toetamas toredad kolleegid,“ lisas Roasto.
Küsitlusest selgus, et töötajatele on kõige olulisem hea juht, kaugtöö võimalus ja toetav meeskond. Sektori tugevusteks peeti kaugtöö võimalust, ettevõtte head mainet, toetavat meeskonda, huvitavat valdkonda ning töö- ja pereelu tasakaalu.
Tänavu oktoobris läbiviidud 400 kindlustussektori töötaja küsitluse eesmärk oli hinnata kindlustussektori töötajakogemust ja rahulolu tööandjaga. Koguti ettepanekuid sektori atraktiivsuse suurendamiseks koolilõpetajate hulgas. Samuti saadi sisendit sektoriüleste koostöövõimaluste osas, et kaasata kindlustusse uusi inimesi. 82 protsenti küsitlusele vastajatest olid kindlustusseltsidest ja 17 protsenti maaklerettevõtetest.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
Kindlustusseltside liidu kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
kindlustame.ee
www.eksl.ee