Mart Jesse: Vastutuskindlustus suurendab nii tervishoiutöötaja kui ka patsiendi kindlustunnet
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse esimehe Mart Jesse hinnangul on tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus Eesti tervishoius oluline verstapost, mis suurendab nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide kindlustunnet.
Varem kehtinud korra kohaselt oli patsiendil tervishoiuteenuse osutamise asjakohasuse, arsti otsuse, ravivea või teenuse ohutuse kahtluse korral võimalus pöörduda avaldusega tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Pärast komisjoni otsuse saamist oli patsiendil võimalik pöörduda edasi kohtusse, kuid enamasti sellest loobuti, sageli rahalistel põhjustel.
Praeguste plaanide kohaselt tänavu 1. detsembrist jõustuv tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seadus lihtsustab patsiendi võimalusi taotleda tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju hüvitamist, sest piisab sellest, kui pöörduda sellesama tervishoiuteenuse osutaja või temale vastutuskindlustust pakkuva kindlustusseltsi poole. Kuna protsess lihtsustub, siis võib eeldada, et hüvitise taotluste arv hüppeliselt kasvab, nagu seda on olnud näha ka Soomes.
Lisaks patsiendile annab vastutuskindlustus suurema kindlustunde ka tervishoiutöötajatele, sest edaspidi tuleb tasuda ainult regulaarseid kindlustusmakseid, ehk ravivea ilmnemisel ja kahjunõude realiseerumisel ei tähenda see tervishoiuteenuse osutajale, olgu ta siis perearst, hambakliinik või haigla, ühekorraga suurt rahalist väljaminekut, mis tõsiste ravivigade korral võivad kergesti ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Samuti täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku selliselt, et sätestatakse kriteeriumid, mille täitmisel võib prokuratuur ettevaatamatusest patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud tervishoiutöötaja suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetada.
Vastutuskindlustuse tulek on mõningate erialade tervishoiutöötajates, eriti just nendes, kes tegutsevad ise ettevõtjatena, tekitanud tugevat vastuseisu, sest aastased kindlustusmaksed võivad näida väga suured. Samas kui jagada see makse ära kõigi ravitud isikute ehk patsientide peale, siis selgub, et tegemist on vaid sümboolse summaga kindlustunde eest, et kui midagi läheb valesti, siis katab kulud kindlustus.
Eriti just väikestel tervishoiuteenuse osutajatel tuleb pidada meeles seda, et ka väike eksimus võib nüüd kaasa tuua makseraskuseid või lausa maksejõuetuse põhjustava kahjunõude. Suuri kahjunõudeid ei saa kunagi välistada ja vastutuskindlustuse olemasolu pakub kaitset ka sellise ootamatuse korral.
Asjakohane on tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlustust võrrelda liikluskindlustusega, mis on samuti kohustuslik ja mõeldud kaitsma lisaks kannatanule ka kindlustusvõtjat selle eest, et õnnetuse põhjustamise korral ei ähvardaks teda suur kahjunõue. Paljudel ettevõtlusaladel peale tervishoiu on vastutuskindlustus täiesti tavaline ja hea ettevõtlustava lahutamatu osa.
Peab lootma, et esialgu kõrgena näivad kindlustusmaksed hakkavad langema, kui praktikas saab selgeks, kui palju kahjujuhtumeid aasta jooksul ette tuleb ja millised on makstavad hüvitised. Kohaliku statistika puudumine on täna oluliseks teguriks, mis tekitab teenuse hinnastamises ebakindlust ja pannud enamiku kindlustusandjaid riski määratlematuse tõttu teenuse pakkumisest üldse loobuma. Muidugi on vaja pingutada selle nimel, et turule tuleksid lisaks PZU Kindlustusele ka teised kindlustusandjad. On ilmne, et kui teenust jääb pakkuma üksnes üks kindlustusandja, ei saa me rääkida hinnakonkurentsist ja küsitav on tänasel kujul teenuse püsimajäämine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nagu iga uus asi, nii tekitab ka tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustus esialgu võõristust, ent selle tulekust võidavad nii patsiendid kui ka tervishoiutöötajad. Patsient saab teadmise, et ravivea ilmnemisel laheneb juhtum senisest lihtsamalt ja tervishoiutöötaja saab kindlustunde, et eksimuse korral ei ähvarda teda või tema tööandjat ootamatult suur kahjunõue, vaid kulud võtab enda kanda kindlustus.
Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)
www.eksl.ee