Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel toimub kindlustatud hoonetes ligi 600 tulekahju aastas, mille kogukahju on viimastel aastatel olnud 15 miljoni euro kandis. Pooled tulekahjudest on seotud korterelamutega, täpsemalt 42 protsenti korteritega ja 8 protsenti korterelamutega.22. mail on kavas veebiseminar tuleohutuse teemal korteriühistute esindajatele.
Kutse kindlustuslepitajate konkursil osalemiseksEesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) kutsub osalema kindlustuse lepitusorgani lepitajate konkursil, kus valitakse 14 lepitajat seoses seniste lepitajate ametiaja peatse lõppemisega.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hüvitati mullu 29 000 klaasikahju vabatahtliku sõidukikindlustusega, mille kogukahju oli 17 miljonit eurot. Kõige rohkem oli klaasikahjusid kevadel, märtsist kuni maini, kui hüvitati üle 3000 kaskojuhtumi kuus.Liikluskindlustuse fondi kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo hinnangul parandatakse Eestis vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. „Kui klaasiparandusest tekib ligi kolm grammi prügi, siis vahetusel üle 14 kilogrammi. Nii nagu me sorteerime prügi keskkonna kaitseks, nii võiksime ka rohkem autoklaase parandada,“ ütles Pajo.
Pae 25 tulekahju oli suur õnnetus, mis pani kogu kindlustussektori muretsema. Oleme end pidevalt kursis hoidnud, kuidas asjad arenevad ja lootnud, et kohtuasi lõppeb.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustati mullu liiklusõnnetusi veerandiga kõigist äpitaksodest. Möödunud aastal põhjustati äpitaksodega kaks korda rohkem liikluskindlustuse juhtumeid kui tavataksodega ning seitse korda sagedamini kui muude sõiduautodega.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendati mullu 529 kindlustuskelmust, millega üritati välja petta kaks miljonit eurot. Möödunud aastal oli keskmine kelmus 3800 eurot, suuremad pettused ulatusid üle 100 tuhande euro.
