Kindlustus hüvitab kahju, kuid ei hoia õnnetust ära

Pae 25 tulekahju oli suur õnnetus, mis pani kogu kindlustussektori muretsema. Oleme end pidevalt kursis hoidnud, kuidas asjad arenevad ja lootnud, et kohtuasi lõppeb.

Kindlustusseltside liit ei tea kõiki asjaolusid, kuid võib ju arvata, et õppida on selle juhtumi kõikidel osapooltel. Meediakajastustest võib järeldada, et ükski osapool ei pööranud piisavat tähelepanu õige kindlustussumma leidmisele. On tavapärane, et õige taastamisväärtuse hindamise eest lepingu sõlmimisel kannab vastutust kindlustusvõtja ehk klient. Samas on ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ootab selles osas klient abi ka kindlustuse vahendajalt – kindlustusmaaklerilt. Me ei tea, kas ja kui palju maakler klienti summa valimisel nõustas, kuid tulemuseks on probleem. Ka kindlustusandja ei saa siin käsi puhtaks pesta. Tihti valib klient kindlustuse arvestades olulise tegurina kindlustuse hinda. Kindlustusmakse sõltub aga otseselt kindlustussumma ehk maksimaalse hüvitise suurusest. Lepingu sõlmimisel on kindlustusandjal võimalik juhtida tähelepanu alakindlustuse ohule.

Teine õppimise koht on kindlustusvõtja kohustused kindlustuslepingus. Nagu artiklitest võib järeldada, siis Pae 25 kortermaja tuleohutuse nõuded ei olnud täidetud. Ka siin saab kindlustusmaakler klienti nõustada. Me ei tea, kas ja kui palju maakler seda lepingut vahendades pööras kliendi tähelepanu kindlustuslepingu kehtivuse tingimustele. Ka kindlustusandja saab oma teenuse üles ehitada nii, et läbi suunavate küsimuste juhib tähelepanu kliendi kohustustele. 

Kindlustusseltside liidu andmetel on Eestis 25 tuhat korteriühistut ja sõlmitud on ligikaudu 12 tuhat kortermajade kindlustuslepingut, mis pakuvad kaitset tulekahju korral. 

Kindlustus ei hoia õnnetust ära, vaid hüvitab kahjusid. Kindlustatud hoonetes toimub aastas umbes 600 tulekahju juhtumit, mille aastane kogukahju on viimastel aastatel olnud ligi 15 miljonit eurot. Pooled tulekahju juhtumitest on seotud korterelamutega, täpsemalt 42 protsenti korteritega ja 8 protsenti korterelamutega.

Kui kliendi ja kindlustusseltsid vahel on eriarvamusi hüvitise suuruse, tingimuste või muu osas, siis klient saab pöörduda lepitusorgani poole kindlustusseltside liidu juures. Möödunud aastal registreeriti 440 lepitusavaldust ning 341-st lõpetatud lepitusest lõppes 200 kokkuleppega. Kohtusse jõuavad vaid üksikud kindlustusvaidlused, nende seas paraku Pae 25 kohtuasi.

Mis on põhjused, miks mõnikord jääb hüvitis saamata?

Reeglina kindlustus hüvitab kahju. Vaid harva tuleb ette erandeid, kus on alus kahju hüvitamisest keeldumiseks. Hüvitis jääb saamata ja kindlustus ei kehti, kui kindlustusmakse on tasumata. Samuti ei saa kindlustada kahju, mis tekib aja jooksul, näiteks tavalise kulumise käigus. Varakindlustuse juhtum peab olema ootamatu ja äkki toimuv.

Tavaliselt ei hüvitata ka kahju, mis on tekkinud ehituspraagi või projekteerimisvea tõttu. Hüvitist vähendatakse või sellest keeldutakse, kui kahju põhjustatakse ohutusnõuete raske rikkumisega, sealhulgas tuleohutusnõuete rikkumisega.

Hoone korrashoid on omaniku vastutus, kindlustus aitab kahju ennetada

Korteriühistul on suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel. Korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – see on loetelu korterelamu probleemidest, mis ohustavad inimelusid.

Hoone korrasolek on omaniku vastutus, seda ei saa lükata kindlustusele ega järelevalve asutusele. Kortermaja peab elanike elude kaitseks olema turvaline sõltumata sellest, kas see on kindlustatud või mitte. Ainult hoone omanikul on õigus oma varal parandusi teha.

Kindlustus ei saa teha igale hoonele põhjalikku kontrolli, aga me anname nõu tuleohutuse ja heakorra parandamiseks ning pakume ka rahalist toetust. Kindlustusseltside liidul on näiteks lõppemas projektirahastuse konkurss korteriühistute tuleohutuse parandamiseks, mille kogueelarve on 40 000 eurot.

Konkursi raames saavad korteriühistud toetust, näiteks tuletõkkeuste paigaldamiseks ja tuletõkketsoonides olevate läbiviikude parandamiseks. Rahastusotsus tehakse teatavaks 2. maiks.
Kindlustusekspertide nõuandeid nii tuleohutuse kui korteriühistu kindlustuse teemal saab kuulata Delfi podcasti saatesarjas „Riskid või kindlustad?“.

22. mail kutsub kindlustusseltside liit korteriühistute esindajaid tasuta veebiseminarile „Kuidas ennetada tulekahju ja targalt kindlustada?“, mis toimub MS Teamsi vahendusel. Programmiga saab tutvuda siin ja seminaripäevale palume registreeruda siin veebilehel.

Mida saab korteriühistu teha, et tagada oma elanike ohutus?

Tuleohutuse nõudeid on vaja täita inimeste elu, tervise ja vara kaitseks. Seda ei tehta ainult kindlustuslepingu pärast. Alustada võiks lihtsatest asjadest:

• Suitsuanduritel on kindlasti elupäästev võimekus. Andurid on koridorides kohustuslikud alates teatud korrustest. 
• Samuti on korterites oluline paigaldada andurid, mis hakkavad tulekahju korral tööle ja päästavad niimoodi elusid.
• Tuleb välja selgitada, kuhu on vaja paigaldada tuletõkkeuksed. Kui need on olemas, siis tuleb tuletõkkeuksi kinni hoida igapäevaselt.
• Evakuatsiooniteed tuleb üle vaadata, et sinna poleks ladustatud majaelanikke asju, jalgrattaid vms. Kui tulekahju tekib, siis inimestel peab olema võimalik kiiresti majast välja saada.
• Majadel, korteritel ja korrustel peavad olema numbrid, et tuletõrjujad leiaksid abivajajad kiiresti üles.
• Lisaks on probleem, et maja ümbruses on autod nii pargitud, et pole võimalik tuletõrjeautoga ligi pääseda.
• Vanad ja amortiseerunud elektripaigaldised ning elektrisüsteem tuleb välja vahetada.

Milline on ideaalne kindlustuspakett kortermajas?

Korteriühistu kindlustab ära kaasomandi ehk selle osa, mida korteriomanikud ühiselt kasutavad – välisseinad, kandekonstruktsioonid, vundament, katus, küttesüsteem, liftid. Sealhulgas on ka maja üldised seadmed – kütte- ja jahutusseadmed, ventilatsiooniseadmed jms. Samuti kindlustab ühistu vastutuse - see tähendab vastutuse kahju eest, mis ühisosast võib lähtuda. Kui näiteks kinnistul murdunud puu kukub parklas pargitud autole, siis korteriühistu vastutab ja kindlustus katab kahju.

Mõnikord käib kindlustuse sõlmimise protsess liiga kiiresti ja süvenemata. Klient valib hinna järgi, kuid lepingu sõlmimiseks tuleb aega võtta. Kindlustusseltsid ja kindlustuse vahendajad ehk maaklerid peavad lepingu sõlmimise protsessi üle vaatama. Lepingu sõlmimise eelsete suunavate küsimustega tuleb hoone omaniku või ühistu tähelepanu juhtida olulistele asjaoludele.

3 soovitust korteriühistu kindlustuse lepingu sõlmimisel:

• Vaadake üle, kui palju läheks maksma korterelamu majakarbi taastamine ja selle järgi pange paika kindlustussumma
• Veenduge, et lepingus on kindlustuskaitse tulekahju, looduskahjude ja torustiku lekke puhul
• Soovitav on võtta vastutuskindlustuse kaitse. See kaitseb kolmandate isikute kahjunõuete eest, näiteks kui ühistu territooriumil kukub puu auto peale ja selle omanik esitab kahjunõude korteriühistu vastu.
   

Kindlustuslepingu sõlmimisel edastatakse kindlustusvõtjale alati kindlustusteenuse teabedokument ja kindlustuslepingu tingimused. Neis dokumentides on rõhutatud, et vara tuleb kasutada ja hoida heaperemehelikult ja hoolikalt ning vastavalt õigusaktidele ja kasutusjuhenditele, sealhulgas nõutakse tuleohutusnõuete järgimist.

Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees