Autoklaasi parandades saab vähendada oma CO2-jalajälge
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hüvitati mullu 29 000 klaasikahju vabatahtliku sõidukikindlustusega, mille kogukahju oli 17 miljonit eurot. Kõige rohkem oli klaasikahjusid kevadel, märtsist kuni maini, kui hüvitati üle 3000 kaskojuhtumi kuus.
Liikluskindlustuse fondi kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo hinnangul parandatakse Eestis vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. „Kui klaasiparandusest tekib ligi kolm grammi prügi, siis vahetusel üle 14 kilogrammi. Nii nagu me sorteerime prügi keskkonna kaitseks, nii võiksime ka rohkem autoklaase parandada,“ ütles Pajo.
2023. aastal moodustasid klaasikahjud 37 protsenti kõigist kaskokindlustuse juhtumitest.
Pajo sõnul on üldjuhul võimalik autoklaasi parandada nii, et tulemus on samavääriline võrreldes klaasivahetusega. „Kevadeti tekib klaasitäkkeid palju, kaskokindlustusega hüvitatakse 100 klaasikahju päevas. Kui viid auto remonti, siis küsi, kas autoklaasi oleks võimalik parandada selle vahetamise asemel. Kindlustuse klientidel on sageli hirm, et sõiduki garantii katkeb täkkeparanduse korral, kuid see ei vasta tõele. Lisaks on täkkeparanduse rahaline eelis, et pole kasko omavastutust,“ selgitas Pajo.
Autoklaasi süsinikjalajälg arvutatakse välja, mõõtes süsinikdioksiidi (CO2) ja teiste kasvuhoonegaaside koguhulka. Klaasitööde ettevõtte Carglass® andmetel on ühe sõiduki esiklaasi vahetuse keskmine CO2-jalajälg 82,3 kg. Ühe täkkeparanduse keskmine CO2-jalajälg on aga 16,4 kg.
Carglass® tegevjuhi Sven Freibergi hinnangul on täkkeparandus ainuõige lahendus oma CO2-jalajälje vähendamiseks ja looduse hoidmiseks. „Eelistades täkkeparandust hoiad kokku 66 kilogrammi ehk 80 protsenti süsinikdioksiidi. 100 kasutatud esiklaasi äraveoks on vaja suurt konteinerit ja veoautot, kuid 100 täkkeparandusega tekkiva prügi saab üks inimene pihku võtta ja prügikasti visata,“ ütles Freiberg.
„Kui sõidad naela autorehvi ja lased selle ära parandada, siis samamoodi võiks suhtuda klaasitäkke parandusse ja vahetada klaas alles siis, kui see on kulunud,“ selgitas Freiberg.
Freibergi sõnul parandas Carglass® mullu 26 protsenti esiklaasi vigastusi. „Carglassil on põhimõte, et enne parandame ja hiljem vahetame. Seeläbi koormame vähem keskkonda. Autoklaaside vahetusel tekkinud klaasijäägid aga töödeldakse tooraineks, mida kasutatakse uute toodete toormena,“ selgitas Freiberg.
Lisainfo: https://www.lkf.ee/remont
Kati Varblane
EKsL-i ja LKF-i kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee (kati[dot]varblane[at]lkf[dot]ee)
www.eksl.ee, www.lkf.ee
kindlustame.ee