Iga autoomanik on kursis, et sõidukiga kaasnevad tihti üsna suured kulutused. Seega on mõistlik säästa sealt, kus vähegi võimalik. Kohustusliku liikluskindlustuse ostmisel tasub võtta aega, võrrelda erinevaid hindu veebikalkulaatoris ning raha kokkuhoid on täiesti võimalik.
Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.
Teema selgitamiseks tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 7 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.
1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) uuendas kindlustusteenuse hea tava, et see kajastaks kindlustuse parimat praktikat, lepingu sõlmimist veebis ning oleks kooskõlas kindlustustegevuse seaduse muudatustega.
EKsL-i juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul on kindlustuse hea tava vajalik nii kliendile kui kindlustusandjale. „Hea tava ühtlustab kindlustuspraktikat ning aitab kindlustusandjat teenuse arendamisel, kliendisuhtluses ja kahju hüvitamisel. Klient võiks hea tava lugeda siis, kui ta tunneb, et kindlustusselts on tema õigusi piiranud,“ ütles Potsepp.
Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, saab püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.
Kuna teema vajab selgitamist, tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 8 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.
1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) praktika näitab, et kevadel unustatakse tihti teha liikluskindlustus hooajasõidukitele, millega talvel ei sõideta. LKF tuletab meelde, et mootorratastel ja mopeedidel peab olema kehtiv liikluskindlustus.
„Kevadiselt soojad ilmad meelitavad mootorratta- ja mopeediomanikke õue, et taas oma kaherattalisega sõita. Enne mootori käivitamist peab aga omanik veenduma, et mootorratas on korras, pidurid töötavad ja sel on liikluskindlustuse leping,“ ütles LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saatis märtsis välja 400 meeldetuletust neile, kes olid jätnud liikluskindlustuse lepingu uuendamata. Üle kolmandiku meeldetuletuse saajatest ehk 144 autoomanikku tegid seepeale kohe liikluskindlustuse.
