7 küsimust, mida inimesed tahavad teada õnnetusjuhtumikindlustuse kohta

Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.

Teema selgitamiseks tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 7 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.

1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis on inimese tahtest sõltumatu. Kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.

2. Kui palju maksab õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest, sportimisharjumustest ja kindlustatu vanusest.

Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest – kui palju on Sul ülalpeetavaid, püsivaid kulusid või laene.

Näiteks 25 – 30-aastasele inimesele võib õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu olla ligi 10 eurot, kui tal ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

• päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis
• kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
• kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
   

3. Kui palju kindlustusselts maksab hüvitist?

Hüvitise suurus sõltub vigastuse ulatusest, raviaja pikkusest ja kindlustussumma suurusest.

Tavapärane õnnetusjuhtumikindlustus sisaldab erinevaid hüvitisi:

• Valuraha – ühekordse hüvitise suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.
• Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.
• Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetuse järgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida haigekassa ei hüvita.
• Püsiva puude hüvitis – ühekordse hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.
• Surmajuhtumihüvitis – pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

4. Mida peab tegema hüvitise saamiseks?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise saamiseks peab esitama kindlustusandjale avalduse koos vigastuse haiguslooga, millest lähtudes maksab kindlustusselts hüvitist. Kindlustusselts maksab hüvitist vastavalt lepingus kokku lepitud kindlustuskaitsele, näiteks valuraha. Hüvitise saamiseks ei pea olema töövõimetuslehel.

Kui kõik vajaminevad dokumendid on kindlustusseltsile esitatud, tehakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise otsus paari tööpäeva jooksul ja hüvitis kantakse pangakontole.

5. Kas sportides juhtunud õnnetust hüvitatakse?

Sportimisel tekkinud vigastus on tavapärane kindlustusjuhtum ja see kuulub hüvitamisele. Trennis saadud vigastus, näiteks luumurd, on õnnetusjuhtumikindlustuse juhtum. Selle korral hüvitatakse valuraha ja ravikulu, kui kindlustuslepingus on nii kokku lepitud. Vigastusest tingitud komplikatsioone, nagu kõõlusepõletik, üldjuhul ei hüvitata.

Kui küsite õnnetusjuhtumikindlustuse pakkumist, siis kindlasti andke kindlustusseltsile teada, millise spordialaga tegelete. Mõni selts küsib, kas soovite kindlustuskaitset spordivõistluste ajaks. Üldjuhul sport ei välista kindlustuse tegemist, aga võib mõjutada kindlustuse hinda, kuna riskid võivad olla suuremad.

6. Kui vanalt on võimalik teha õnnetusjuhtumikindlustust?

Üldiselt saab õnnetusjuhtumikindlustust teha 1-75-aastastele inimestele. Kindlustusseltsiti võib vanusepiir erineda, mõnes seltsis saab kindlustust teha ka 6-kuusele lapsele. Vanuse ülempiir on seltsiti samuti erinev, 65. kuni 75. eluaastani.

7. Kui pikaks perioodiks tehakse õnnetusjuhtumikindlustust?

Üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustus aastaks või pikemaks perioodiks. Mõni kindlustusselts võib pakkuda lepingut ka lühemaks perioodiks.

Loe lähemalt õnnetusjuhtumikindlustuse kohta: https://kindlustame.ee/

 

Autor: Eesti Kindlustusseltside Liit, ERGO, PZU

Avaldatud Postimees.ee „kindlusta targalt“ portaalis 16. aprillil 2019