Mida tasuks teada õnnetusjuhtumikindlustuse kohta?

Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, saab püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.

Kuna teema vajab selgitamist, tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 8 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.

1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?

Õnnetusjuhtum on ootamatu sündmus, mis ei sõltu inimese tahtest. Kehavigastus tekib välisest mõjust, näiteks löögist. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus.

Näiteks stressimurd või väsimusmurd on samuti inimese tahtest sõltumatu, kuid puudub oluline väline mõju. Seetõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga.

Õnnetusjuhtumikindlustuse lepingus on kokku lepitud võimalikud kindlustusjuhtumid, aga mitte õnnetuse raskustasemeid.

Tervise Arengu Instituudi uuringu* andmeil on enamik vigastusi õnnetused. Ligi pooled vigastustest saadakse kukkudes, näiteks trepil kukkudes või jää ja lume tõttu. Kolmandikul juhtudel inimesed löövad end ära või vigastavad esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga. Ligi 4 protsenti juhtudest on sõidukiõnnetused. 6 protsendil saadakse viga looma- või putukahammustuse tõttu või vajati põletuste ravi.

Väga palju õnnetusi juhtub kodus koristades, trepil libisedes, puid lõhkudes, aiatöid tehes jne.

2. Kui palju maksab õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige valitud kindlustussummade suurusest, kindlustuse ajalisest kehtivusest, kindlustatu ametist, hobidest, sportimisharjumustest ja kindlustatu vanusest.

Kindlustussumma on mõistlik valida lähtuvalt enda kohustustest – kui palju on Sul ülalpeetavaid, püsivaid kulusid või laene.

Näiteks 25 – 30-aastasele inimesele võib õnnetusjuhtumikindlustuse keskmine kuutasu olla ligi 10 eurot, kui tal ei ole riskantset ametit või hobisid, ta ei tegele võistlusspordiga ning valib kolm kindlustuse kaitset:

• päevaraha, valuraha või ravikulude hüvitis
• kindlustussumma püsiva puude korral 40 000 eurot
• kindlustussumma surmajuhtumi korral 20 000 eurot
   

3. Kui palju kindlustusselts maksab hüvitist?

Hüvitise suurus sõltub vigastuse ulatusest, raviaja pikkusest ja kindlustussumma suurusest.

Tavapärane õnnetusjuhtumikindlustus sisaldab erinevaid hüvitisi:

• Valuraha – ühekordse hüvitise suurus sõltub ajutise vigastuse iseloomust.
• Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.
• Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetuse järgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida haigekassa ei hüvita.
• Püsiva puude hüvitis – ühekordse hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisehäire raskusastmest.
• Surmajuhtumihüvitis – pärijale või kindlustuslepingus märgitud inimesele makstakse välja lepingus kokkulepitud summa.

Haigekassa küll maksab haiguslehel oldud aja eest haigusraha, kuid see ei pruugi olla piisav igakuiste kohustuslike kulude katmiseks. Kuna haigushüvitist hakatakse maksma alates 4. päevast 70 protsendi töötasu ulatuses, siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta puudujäägi.

4. Mida peab tegema hüvitise saamiseks?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise saamiseks peab esitama kindlustusandjale avalduse koos vigastuse haiguslooga, millest lähtudes maksab kindlustusselts hüvitist. Kindlustusselts maksab hüvitist vastavalt lepingus kokku lepitud kindlustuskaitsele, näiteks valuraha. Hüvitise saamiseks ei pea ilmtingimata olema töövõimetuslehel.

Kui kõik vajaminevad dokumendid on kindlustusseltsile esitatud, tehakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise otsus paari tööpäeva jooksul ja hüvitis kantakse pangakontole.

5. Kas sportides juhtunud õnnetust hüvitatakse?

Sportimisel tekkinud vigastus on tavapärane kindlustusjuhtum ja see kuulub hüvitamisele.

Kui küsite õnnetusjuhtumikindlustuse pakkumist, siis kindlasti andke kindlustusseltsile teada, millise spordialaga tegelete. Mõni selts küsib, kas soovite kindlustuskaitset spordivõistluste ajaks. Üldjuhul sport ei välista kindlustuse tegemist, aga võib mõjutada kindlustuse hinda, kuna riskid võivad olla suuremad.

Trennis saadud vigastus, näiteks luumurd, on õnnetusjuhtumikindlustuse juhtum. Selle korral hüvitatakse valuraha ja ravikulu, kui kindlustuslepingus on nii kokku lepitud. Vigastusest tingitud komplikatsioone, nagu kõõlusepõletik, üldjuhul ei hüvitata.

Kui õnnetuse tagajärjel on vaja ilukirurgi sekkumist, siis üldjuhul ilukirurgia hüvitatakse, kui on olemas ravikulu kindlustuskaitse.

Samuti hüvitatakse õnnetuse tagajärjel murdunud hamba ravikulu, sealhulgas implantaat, kui see kindlustuskaitse on lepingus kokku lepitud. Hüvitise suurus võib erineda kindlustusseltsiti.

6. Kui vanalt on võimalik teha õnnetusjuhtumikindlustust?

Üldiselt saab õnnetusjuhtumikindlustust teha 1-75-aastastele inimestele. Kindlustusseltsiti võib vanusepiir erineda, mõnes seltsis saab kindlustust teha ka 6-kuusele lapsele. Vanuse ülempiir on seltsiti samuti erinev, 65. kuni 75. eluaastani.

Täiskasvanu ja lapse õnnetusjuhtumikindlustusel ei ole suuri erinevusi. Trauma korral saavad mõlemad valuraha ühtemoodi. Erinevus võib olla kindlustusseltsiti päevaraha maksmisel. Päevaraha tähendab saamata jäänud tulu kompenseerimist, aga lapsel ei ole püsivat sissetulekut ja lepingu sõlmimisel lapsele päevaraha ei pakuta.

Mõned kindlustusseltsid pakuvad hüvitist, kui vanem peab lapse trauma tagajärjel töölt puuduma.

7. Kui pikaks perioodiks tehakse õnnetusjuhtumikindlustust?

Üldiselt tehakse õnnetusjuhtumikindlustus aastaks või pikemaks perioodiks. Mõni kindlustusselts võib pakkuda lepingut ka lühemaks perioodiks.

8. Millisel juhul võib kindlustusselts hüvitise maksmisest keelduda?

Õnnetusjuhtumikindlustusega ei hüvitata näiteks tahtlikku enesevigastust, rasket ettevaatamatust ja ravi käigus saadud vigastust.

Kuni 16-aastasel lapsel on kiivri kasutamine liikluses kohustuslik. Kindlustusselts võib hüvitise määramisel arvesse võtta, kas laps kandis kiivrit või mitte. Ka täiskasvanu vigastuste korral võib kindlustusselts kaaluda, kas vigastusel ja kaitsevahendi puudumisel võis olla põhjuslik seos.

NB! Haigust ei loeta õnnetusjuhtumiks ja haigestumisel õnnetusjuhtumikindlustust ei maksta.

Igal juhul tasub inimesel olla ettevaatlik, et õnnetusi ja vigastusi üldse ei juhtuks. Kui õnnetus siiski juhtub, on õnnetusjuhtumikindlustus abiks, et tagajärgedega paremini toime tulla ja keskenduda paranemisele.

* Tervise Arengu Instituudi uuring „Vigastused Eestis 2016“

Autor: Kati Varblane, Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht

Avaldatud ajakirjas Jooksja aprillis 2019