Fookusest on pea täielikult kadunud pensionisüsteemi peamine eesmärk: pensioni maksmine inimesele tema elupäevade lõpuni. Selle planeerimine üksikisiku tasandil on aga praktikas võimatu, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Kohustusliku kogumispensioni vastaste sõnakasutus ja üleskutsed süsteemi likvideerimiseks tekitavad kummastust. Järjekindlalt väidetakse, et fondides raha põleb, see teenib ennekõike finantssektori huve ja seetõttu on vaja asi laiali saata.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringu kohaselt on pooltel 18-64-aastastel inimestel laenukohustusi, sealhulgas liisinguid. Uuringust selgus, et enamik suurema laenukohustusega elanikke on teinud elukindlustuse. Väiksema laenukohustusega inimestel on aga elukindlustust vähem.
Oleme pensionisüsteemiga jõudnud seisu, kus loosungid ja katteta lubadused helgest tulevikust on muutunud faktidest ja prognoosidest olulisemaks. Tegemist on faktijärgse poliitika väljendumisega sotsiaalkindlustuses - apelleeritakse avalikkuse emotsioonidele, keskendumata üksikasjadele. Väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides fakte.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös läbiviidud uuringust selgus, et kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtlikuks muutmisel jätkaks pensioni kogumist pensionifondis 44 protsenti praegustest liitunutest. 41 protsenti aga võtaks kogunenud raha pensionifondist välja. Kuuendikul ei ole seisukohta, mida teha teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel.
ÜLDINE SEISUKOHT
Eesti Kindlustusseltside Liit peab vajalikuks paindlikkuse lisamist kohustusliku kogumispensioni süsteemi, kuid ei toeta selle kaotamist ega vabatahtlikuks muutmist.
Kohustuslik kogumispension on riigi rahanduse stabiilsuse ja pensionäride toimetuleku tagamiseks hädavajalik.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohasel on viimase nelja aasta jooksul vastassuunda kaldumise tõttu põhjustatud liiklusõnnetuste arv kasvanud 40 protsenti ja kokkupõrked reastumisel 27 protsenti. Liiklusmärkide, teepiirete ja ehitiste kahjustamine on suurenenud kolmandiku võrra.
LKF-i juhi Mart Jesse hinnangul on nende liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks liiga suur sõidukiirus ja autojuhtide kõrvalised tegevused sõidu ajal, eriti nutiseadme kasutamine.
