Kohustuslik kogumispension ehk teine sammas Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukohad ja ettepanekud

ÜLDINE SEISUKOHT

Eesti Kindlustusseltside Liit peab vajalikuks paindlikkuse lisamist kohustusliku kogumispensioni süsteemi, kuid ei toeta selle kaotamist ega vabatahtlikuks muutmist.

Kohustuslik kogumispension on riigi rahanduse stabiilsuse ja pensionäride toimetuleku tagamiseks hädavajalik.

Kõikjal Euroopas on kogumispension üks osa terviklikust pensionisüsteemist, maandamaks vananeva ühiskonnaga riikide rahandusega seotud riske ja võimaldades tulevastele pensionäridele väärika vanaduspõlve. Vastasel juhul tuleks raha leida maksude tõstmise, laenuraha või teiste eluvaldkondade arvelt.

Oluline on silmas pidada, et Eesti kogumispensionide süsteemi võrdlemine vana Euroopa analoogidega on keeruline, sest Eestis on kogumisfaas kestnud ka esmastel liitujatel üksnes pool oodatavast tööeast ning väljamaksefaas kõige enam pool inimese oodatavast elueast pensionieas.

Tänase süsteemi praktikas ilmnenud puudused on kaasa toonud ettepaneku kaotada kohustuslik kogumispensionide süsteem tervikuna või muuta see vabatahtlikuks. Samas ei ole kaotamise toetajad pakkunud ühtki alternatiivi, mis tagaks tulevikus pensioni vähemalt 40% ulatuses keskmisest palgast. Muutused rahvastiku koosseisus viivad suure tõenäosusega olukorrani, kus ilma kogumispensionita langeb asendusmäär aastaks 2060 25%-ni keskmisest palgast[1], mis ei taga tulevasele pensionärile piisavat toimetulekut vanaduses.

ETTEPANEKUTE LÜHIKOKKUVÕTE

Eesti Kindlustusseltside Liit teeb kogumispensionite süsteemi parendamiseks ettepaneku:

• ühendada pensionisüsteemi kui terviku eest vastutava struktuuriüksused, sest täna on nii vastutus kui ka kompetents killustatud eri ametkondade vahel
• juurutada elanikkonna teavitamine neid eesootava pensioni suuruse osa kohta
• kogumisfaas ümber korraldada ja lubada senisest enam investeerimisobjekte
• lubada kohustusliku kogumise süsteemis vabatahtlikud sissemaksed
• säilitada pensionite eluaegsuse põhimõte
• võimaldada kogumispensionite süsteemist lahkumist üksnes erandjuhtudel
• lisada väljamaksefaasi konkurentsi ja paindlikkust

TERVIKPILT

Ühendada pensionisüsteemi kui terviku eest vastutavad struktuuriüksused

Pensionisüsteemi riiklik juhtimine on killustunud kahe ministeeriumi vahel. Sotsiaalministeerium vastutab esimese samba eest ning Rahandusministeerium teise ja kolmanda samba eest.

Soovitame täitevvõimul koondada pensionisüsteemi arendamisega tegelevad struktuuriüksused ühte asutusse, et tagada efektiivsem juhtimine, adekvaatne tervikpilt ja kompetentsi parem kasutamine.

Sama võiks kaaluda ka Riigikogu tasandil, sest pensionisüsteemiga tegelevad nii sotsiaalkomisjon (1. sammas) kui ka rahanduskomisjon (2. ja 3. sammas).

Vajalik on pensionikogujate eelnev teavitamine

Tänastel pensionikogujatel ei ole tervikpilti neid tulevikus ees ootavatest pensionimaksetest, sest puudub infokeskkond, kust saaks tulevane pensionär teavet oodatava pensioni suuruse kohta tulevikus.

Probleemi lahendamiseks vähemalt 25 aastat enne pensioniiga hakkama väljastama personaalset eelteavitust oodatava pensioni suuruse kohta, et inimene oleks kursis teda vanaduses ees ootava sissetulekuga ja saaks end pensionieaks rahaliselt paremini ette valmistada.

Näiteks võiks kaaluda avaliku ja erasektori koostöös valmivat lahendust, mille raames inimesel tekib võimalus online Pensionikeskuse vahendusel jälgida enda pensionivarade väärtust ning oodatavate väljamaksete suurust läbi kõigi sammaste. Oleks mõistlik, kui tulemust kuvataks kohustuslikus korras näiteks e-maksuameti kaudu oma makse deklareerivatele inimestele ja/või saadetaks info kord aastas eesti.ee meiliaadressile.

PENSIONI KOGUMISFAASI ÜMBERKORRALDUS

Luua pensionikontode süsteem investeerimiskontode süsteemi analoogina

Kogumisfaasis lubatud finantsinstrumentide ja tegutsevate teenuseosutajate arv on täna piiratud ja see on vaja avada suuremale konkurentsile.

Ehkki seadus seda juba täna võimaldab ja Rahandusministeeriumi tellitud kohustusliku kogumispensioni väljamaksefaasi uuring ka klientide huvi sellise alternatiivse teenuse vastu kinnitab, puuduvad kogumisfaasis pensionikogujale võimalused näiteks iseseisvate investeerimisotsuste tegemiseks ja pensionivara väärtuse säilimise garantii ostmiseks.

Avades kogumisfaasi erinevateks alternatiivideks, tekib pensionikogujal motivatsioon enda personaalse pensionivara paigutamiseks vastavalt tema spetsiifilisele riskiprofiilile.

Eelistatuimaks alternatiiviks oleks spetsiaalse investeerimiskonto loomine, läbi mille pensionikoguja otsustab investeeringuid ise ja kannab nende eest vastutust. Avamisega kaasneb pensionikogujate suurem huvi ja omandiõigus investeerimisotsuste üle, millega kaasneb samaaegselt usalduse kasv kogumispensionite suhtes tervikuna.

Lubatud investeerimisobjektid peaksid olema kinnise nimekirjaga, mis tähendab, et investeerida saab ainult nendesse instrumentidesse, mis on otseselt lubatud.

Põhimõte hoiab ära fiktiivsed tehingud, mille eesmärgiks on pensionisäästude ennetähtaegne väljavõtmine (nt. riiulifirma võlakiri, madala hinnaga kinnisvara ost üle turuhinna vms.).

Näiteks võib tänaste pensionifondide kõrvale kogumisfaasis tuua pangadeposiit Eestis, eluaegse pensionilepingu Eestis jmt. Väärtpaberite suhtes peavad kehtima teatud nõuded (riskivalmiduse kaardistus, soetatav väärtpaber peab olema turul kaubeldav jne). Kinnisvarainvesteeringud võivad olla lubatud vaid vabalt kaubeldavate väärtpaberitena.

Kui nimetatud piirangud jäävad sätestamata, on finantskelmuste oht, mille raames pensionivara pensionisüsteemist välja viiakse.

Lubada kohustusliku kogumispensioni süsteemis vabatahtlikud sissemaksed

Arvesse võttes kohustusliku kogumispensioni sissemaksete süsteemi efektiivsust, on mõistlik avada kogumisfaas ka vabatahtlikele sissemaksetele. Kui pensionikoguja pensionisüsteemi usaldab ja tajub vajadust pensionipõlveks täiendavate vahendite kogumiseks, on tal efektiivne seda teha tänast süsteemi kasutades, sh suunata oma pensionisäästud sama teenusepakkuja juurde või oma investeerimiskontole.

Näiteks kui riik jõustab maksusoodustuse tööandjapensioni käivitamiseks, saaks tööandja tõhusalt kanda kogumispensioni sihtotstarbel tehtud makseid töötaja pensionikontole.

Muudatusega kaasneb pikemas perspektiivis vabatahtliku säästmise kasv, mis omab positiivset mõju riigi rahandusele.

PENSIONI VÄLJAMAKSETE ELUAEGSUS

Konkurentsi eluaegsete väljamaksete pakkujate vahel on võimalik parandada

Kogumispensioni väljamaksefaas on pensionisüsteemi lahutamatu element ja väljamaksed peaksid olema lubatud ennekõike eluaegsete väljamaksetena.

Tuletame siinkohal meelde, et mõiste „pension“ tähendab eluaegset perioodilist väljamakset tööturult vanuse tõttu kõrvale jäänud inimese sissetuleku katmiseks.

Kui pensionisüsteemis kaotataks eluaegsuse põhimõte, ei oleks kogumispensioni puhul enam tegemist pensioniga, vaid selge eesmärgita muu kohustusliku säästmisega.

Täna on eluaegsed väljamaksed toimumas üksnes kindlustusandjate kaudu. Mõistlik on teenus avada suuremale konkurentsile ja lubada seda teha ka pensionifondidel. Viimasel juhul peab kehtestama sarnased kapitali- ja muud seadusandlikud nõuded kõikidele väljamaksete turul tegutsejatele.

Kogumispensioni süsteemist lahkumine peab viima tagasi riikliku pensioni juurde

Kogumispension peab jääma kohustuslikuks ja eluaegseks, kuid pensionikogujatele võib luua kindlalt piiritletud eriolukordadeks (nt. kriitiline haigus vms) võimaluse sellest väljuda.

Kogu ühiskonnale oleks majanduslikult tõhusaim lahendus see, kui kogu kogumispensioni süsteemist lahkumise võimaldamisel kantakse kogunenud pensionivarad pensionikogujatele tagasi. Sel juhul peaks aga tagastama pensionikogujale tema sissemakstud osa (1/3) ja maksma riigi sissemakse (2/3) tagasi riigieelarvesse.

Riikliku pensioni osas lähtutakse sellisel juhul arvestuspõhimõttest, nagu pensionikoguja ei oleks kunagi kogumispensioniga liitunud.

Ülaltoodud põhimõte kogumispensionide süsteemist väljumiseks on ainuvõimalik ja tagab kõigi maksumaksjate võrdse kohtlemise, sest kogumispensionide süsteemi rahastavad tänased maksumaksjad sõltumata sellest, kas nad on liitunud kogumispensioni süsteemiga või mitte. Kuna kogumispensionide süsteemiga mitteliitunu ei saa tulevast pensioniraha ette välja võtta, oleks ühiskonnaliikmete võrdne kohtlemine tagatud vaid juhul, kui kohustuslikust kogumispensionist lahkujad maksavad riikliku panuse tagasi.

Siiani on paraku arutletud vaid kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise üle, kuid paraku ei ole sellele välja pakutud alternatiivi. Muudatuse elluviimisel peaks aga rakenduma alternatiivne lahendus, mis tagaks tulevikus vanaduspensioni asendusmäära vähemalt 40% ulatuses keskmisest palgast.

Kaaluda kogumispensionist väljumise võimaldamisel kohustuslikku nõustamist

Kohustuslikust kogumispensionist lahkumine on olulise tähtsusega otsus, mis mõjutab inimese toimetulekut aastakümnete pärast. Pea kõikide finantsteenuste müümisel on riigi poolt pandud teenuseosutajatele nõustamiskohustus, et vältida kliendi vajadustele mittevastavate teenuste müümist. Seetõttu näib asjakohane, et ka II samba pensionist väljumisel on kui üht suurimat inimese tulevikku puudutava pensioniotsuse langetamisele võiks eelneda kohustuslik nõustamine, et tulevane pensionär teadvustaks kõiki selle otsusega kaasnevaid asjaolusid.

Näiteks kindlustustegevuse seaduse § 221 lg. 1 sätestab kindlustusandja kohustuse iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja äratuntava vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.

Lisada paindlikkust väljamaksefaasi

EKsL toetab väljamaksefaasi paindlikkuse lisandumist ja uute väljamaksemeetodite juurutamist. Seda tehes on vaja lähtuda kogumisfaasi rahastamismudelist ja asjaolust, et 2/3 kogumispensionide vahenditest pärineb sotsiaalmaksust ja on eraldatud eesmärgiga maksta eluaegset pensionit.

Tänane kolmeastmeline väljamaksete süsteem on olemuslikult õige:

• kõik ühes osas - kuni 10 rahvapensioni määr ehk RPM
• tähtajaline pension - 10 – 50 RPM
• eluaegsed väljamaksed - 50 RPM ja üle

Samas oleks mõistlik väljamaksete paindlikkust suurendada.

Väljamaksefaasis kogutud vahendite ühekordne või kiirendatud väljamaksmine, kui kogutud summa on suurem kui 50 rahvapensioni määr, peaks olema olla lubatud üksnes 1/3 kogutud vahendite ulatuses.

Muudatuse mõjul tekiks pensionikogujal õigus kogutud vahendite kasutamiseks oma äranägemisel, kuid riigile oleks tagatud kindlus, et riigi poolt pensionisüsteemi suunatud rahalisi vahendeid kasutatakse pensioni maksmiseks.

Väljamaksefaasi kriitikast

Praktikas on väljendanud rahulolematust väljamaksefaasi regulatsiooni ja toimimise üle nii pensionikogujad, avalik sektor kui ka teenuseosutajad ise.

Pensionikogujate kriitika põhjused on erinevad. Näiteks teinekord ei mõisteta, et väljamaksefaasis kannavad kindlustusandjad pikaealisuse riski, mis kindlustusvõtjale tähendab, et elada võib ka väga kõrge eani, tundmata muret, kas kogutud säästudest jätkub enda toimetulekuks elu lõpuni.

Alternatiivse ideena välja pakutud suremustabeli põhine fondipension  pikaealisuse riski arvesse ei võta. Seetõttu tooks näiteks keskmisel oodataval elueal põhinev (suremustabel) põhinev väljamaksulahendus kaasa olukorra, kus poolte pensionäride pensioni makstakse peale pensionäri surma edasi tema pärijatele ning teisele poolele lõpetatakse pensioni maksmine enne pensionäri elupäevade lõppu.

Kui normaalses finantskeskkonnas võib perioodiliste väljamaksete suurendamisel abiks olla ka investeerimistegevus, siis tänases negatiivsete intresside keskkonnas ei ole see võimalik. Tänases investeerimispiirangute raamistikus ja suuresti Euroopa Keskpanga tegevuse tõttu ei ole mõõduka investeerimisriskiga investeeringutulu teenimine praegu sisuliselt võimalik.

Praktikas kritiseeritud vähese konkurentsi juurpõhjuseks on suuresti regulatiivsed piirangud eluaegse pensioni pakkumisel ja määramatus seoses riigi tegevusega. Kogumispensionide süsteemi väljamaksefaas ei ole veel korralikult käivitunudki, aga seda on korduvalt muudetud. See mitte ainult ei riku pensionide väljamaksete pakkujate võimalusi ja mainet, vaid kahandab kodanike usaldust pensionisüsteemi kestvuse osas tervikuna. Seetõttu ei käivitunud praktikas ka näiteks investeerimisriskiga pensionilepingute pakkumine.