Sportlast aitab liikluses õnnetusjuhtumikindlustus

Kati Varblane, Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht

Kevadel, kui ilmad soojemaks lähevad, hakkavad paljud jälle õues jooksma, jalgrattaga sõitma, rulluisutama. Spordirada ristub tihti ka sõiduteega. Kui sportlasega juhtub liikluses õnnetus autojuhi süül, siis on hea teada, et kannatada saanud inimese kahjud hüvitab selle juhi liikluskindlustuse kindlustusandja. Kui aga sportlane saab viga enda süül kukkudes või muus õnnetuses, siis on abiks õnnetusjuhtumikindlustus.

Muidugi peab liikluses järgima liikluseeskirju ning olema tähelepanelik, näiteks kõrvaklapid peab liikluses sportimisel peast ära võtma. Kõige odavam elukindlustus on kindlasti helkur ja kiiver.

Mis õnnetusi sportlastega juhtub?

Kõige rohkem juhtub liikluses õnnetusi teedel liiklevate jalgratturite ja rulluisutajatega. Üks sagedasemaid õnnetusi on auto ning jalgratturi kokkupõrge.

„Sagedased on juhtumid, kui parem- või vasakpööret sooritav autojuht ei pane tähele kergliiklusteelt lähenevat rulluisutajat või jalgratturit. Toimub kokkupõrge või kokkupõrke vältimiseks sõidab sportlane teelt välja ja kukub,“ ütles Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa.

„Samuti võib juhtuda, et sportlane ilmub ülekäigurajale liiga kiiresti ega võta hoogu maha, et veenduda, kas autojuht on teda märganud. Isegi eesõiguse korral on oluline veenduda ülekäiguraja ületamise ohutuses. Soovitame jalgrattaga liiklejal rattalt maha tulla ning jooksjatel lihtsalt hoog maha võtta,“ ütles BTA Kindlustuse sõidukikindlustuse riskihindaja Timo Semjonov ning lisas, et auto ja jalgratturi kokkupõrkes jääb tihti süüdlaseks autojuht, kes ei oska arvestada sportlase kiirusega ristuval teel või tema eesõigusega peateel.

Mida teha õnnetuse korral?

Liiklusõnnetus on kõigi jaoks ootamatu olukord. Mõned on šokis, teised ei oska midagi teha. Liiklusõnnetusse sattumisel, kus inimesed saavad vigastada, tuleb alati sündmuskohal teavitada politseid ja toimida vastavalt politsei saadud juhistele.

„Sageli arvatakse peale õnnetust, et kui vigastus ei ole tõsine, siis politsei või kiirabi teavitamine ei ole vajalik. Selline tegutsemine ei ole õige – kui väike vigastus esmapilgul ka ei tunduks, tuleb õnnetus sündmuskohal kohe osaliste andmetega vormistada ja teavitada politseid,“ ütles PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.

Mis kahju hüvitatakse kannatanule liikluskindlustusega?

Kohustusliku liikluskindlustusega on kindlustatud sõidukijuhi vastutus teistele sõidukiga tekitatud kahju eest. Teisisõnu, kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kannatanule sõiduki juhi tekitatud kahju. Kahjusid on erinevaid, alates plekimõlkimisest kuni inimese tervisekahjustuseni.

ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi hinnangul on liiklusõnnetuses vigastada saanud inimese jaoks kõige olulisem see, et talle oleks tagatud vajalik ravi ja ta ei kaotaks oma sissetulekutes. „Täpselt sellist kaitset liikluskindlustuse alusel ta ka saab – talle hüvitatakse ravikulud ja ajutise töövõimetuse või puuduva töövõime tõttu saamata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Lisaks makstakse kannatanule ühekordset mittevaralise kahju hüvitist. Eriti raskete tagajärgedega õnnetuse korral on kaitstud ka kannatanu ülalpeetavad,“ ütles Lepvalts.

„Sõiduk on liikluses jalakäija ja ratturi suhtes alati suurem ohuallikas. Kokkupõrke korral hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse alusel jalakäijale ja ratturile tekkinud tervisekahjustused ka juhul, kui nad võisid olla õnnetuse põhjustamises vastutavad,“ ütles PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.

„Paraku peame tõdema, et erinevalt liiklusõnnetustest kahe auto vahel, puudub sportlastel ümberringi plekk ja turvapadi, mistõttu kannatada saab kõige rohkem inimene ise. Sellisel juhul korvab kindlustusandja tervisekahjustustega tekkinud kahjud. Kui õnnetuses saab kannatada jalgratas või muu vara, siis ka selle hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja,“ selgitas BTA Kindlustuse sõidukikindlustuse riskihindaja Timo Semjonov.

Milleks on vaja õnnetusjuhtumikindlustust?

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitused, põrutused ja luumurrud, aga ka näiteks põletused ja koerahammustused.

Seesami varakindlustuse ja õnnetusjuhtumi tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul toob liiklusõnnetusse sattumine jalgratturile sageli kaasa tõsised vigastused, mille ravi kestab pikalt. „Kui õnnetusse satub pere jaoks oluline sissetuleku tooja, võib see mõjutada pere heaolu arvestataval määral. Liikluskindlustuse puhul küll hüvitatakse ravikulud ja ka saamata jäänud sissetulek, ent õnnetusjuhtumikindlustus annab sinna juurde kindlasti arvestatava turvatunde,“ ütles Gilden.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse praktikas on kurb näide spordivigastusest, kus noormees murdis ühel õhtul oma harjumuspärasel rulluisuringil kukkudes selgroo ja ta kaotas püsivalt kõndimisvõime.

„Kuna mees oli sõlminud invaliidsuskaitse kindlustuse, maksime talle ettenähtud hüvitise. Noormees sai selle eest kosutada oma tervist füsioterapeudi juures ning soetada koju liikumist kergendavad abivahendid,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuht Jaanika Reinmann.

Mis hüvitisi makstakse õnnetusjuhtumikindlustusega?

Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse olenemata sellest, kas sportlane on liiklusõnnetuses süüdi või mitte. Hüvitist makstakse ka juhul, kui talle tekitatud kahju hüvitab õnnetuse põhjustaja liikluskindlustusandja.

„Tihti võib liiklusõnnetuse menetlemine ja liikluskindlustuse alusel isikukahjude hüvitiste määramine aega võtta. Õnnetusjuhtumikindlustuse lepingujärgset valurahahüvitist makstakse üldjuhul kohe, kui vigastuse ulatus on selgunud,“ ütles Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa.

Võib olla infokast: Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitised:

Valuraha on ühekordne hüvitis, mille suurus sõltub vigastuse iseloomust.

Päevaraha makstakse kannatanule ravi lõppemisel töövõimetuslehel viibitud päevade eest.

Ravikulude hüvitis aitab tasuda õnnetuse järgsed ravikulud, näiteks taastusravi või hambavigastuste ravi, mida Haigekassa ei hüvita.

Püsiva puude hüvitist makstakse siis, kui on kindlaks tehtud, kas puue on lõplik või on lootust paranemisele.

Halvimal juhul võib liiklusõnnetus lõppeda surmaga, mille puhul makstakse surmajuhtumihüvitist kohe, kui juhtumi asjaolud on kindlaks tehtud.

„Õnnetusjuhtumikindlustusega on võimalik osta raviteenuse kindlustuskaitset, mis korvab kiiresti tasulise eriarsti poole pöördumisega seotud kulutused, samuti operatsiooni ja taastusravi väljaspool ravijärjekorda. Kui sporditrauma tõttu tuleb jääda pikemaks perioodiks töövõimetuslehele, siis päevaraha kindlustuskaitse aitab katta seda osa, mida Haigekassa poolt makstav hüvitis ei kata,“ ütles If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Reinmanni sõnul ei pane kindlustusselts ette piire, kuidas hüvitist kasutada. „Kindlustushüvitist võib kasutada nii terviseteenuste maksmiseks nagu tasulised arsti visiidid ja taastusravi, aga ka näiteks eluaseme ümber kujundamiseks, et ratastooliga pääseks kõikjale ligi. Kompenseerida võib ka sissetulekut, mis õnnetuse tõttu on vähenenud või katkenud,“ ütles Reinmann.

NB! Õnnetusjuhtumikindlustust tehes tuleb kindlustusseltsile teada anda, kas tegeled spordiga harrastaja tasemel või professionaalina. Üldiselt seltsid ka hindavad, kas tegu on rahuliku või ekstreemse spordialaga. Sportlase tasemest, spordialast ja treenimise sagedusest lähtuvalt määratakse kindlustuse hind ja spordi kindlustuskaitse.