Mullu lepitati 211 kindlustusvaidlust
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures tegutsevad lepitusorganid lahendasid eelmisel aastal 211 kindlustusvaidlust kokkuleppega ja 88 lepitust lõppes edutult.
Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul olid kõige edukamad liikluskindlustuse lepitused. „Kokkuleppega lõppes ligi 80 protsenti liikluskindlustuse vaidlustest, kus kindlustusandja ja klient vaidlesid peamiselt liikluskindlustuse hüvitise suuruse või selle saamise üle,“ ütles Potsepp.
„Keskmine liikluskindlustuse vaidlusalune summa oli 2 600 eurot ja muude kindlustusteenuste keskmine 12 600 eurot. Kõige kallim lepitus oli 250 000 eurot ja kõige väiksem 69 eurot,“ märkis Potsepp.
Mullu esitati lepitusorganitele kokku 332 lepitusavaldust, neist üle poole ehk 174 avaldust oli liikluskindlustuse teemal. 53 avaldust tehti kodukindlustuse teemal, pea sama palju oli ka sõidukikindlustuse avaldusi. Järgnesid reisikindlustuse, ettevõtte varakindlustuse, vastutuskindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse lepitusavaldused. Jättes kõrvale liikluskindlustuse asjad, lõppes 63 protsenti lepitustest üksmeeles.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm hindas lepitusorganite tööd tulemuslikuks. „Tänu lepitajate tõhusale tööle lahendatakse suur osa kindlustusvaidlustest kohtueelselt ja ka Finantsinspektsiooni jõuab neid suhteliselt vähe. Arvestades, et aastas toimub kokku üle 150 000 kindlustusjuhtumi, siis lepitusse jõuab vaidlusi ligikaudu 300. See on suhteliselt väike arv, mis tähendab, et kohtueelse vaidlusorgani menetluste pinnalt ei näi suures pildis hetkel süsteemseid probleeme teenuse pakkumisel või kliendi kahjude käsitlemisel,“ ütles Nõmm.
Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Mõlemas lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Võrreldes kohtumenetlusega on lepitus kiire ja odav. Lepitusmenetlusega ei kaasne lepitustasu, õigusabikulu ega riigilõivu.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo kindlustuse lepitusorganite kohta.
Lepituse statistika ja ülevaade 2018. aasta tööst: 2018. aasta lepitusorganite aruanne.
Kati Varblane
Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee
www.lkf.ee, www.eksl.ee