Metsloomadega kokkupõrgete risk tõuseb eriti kõrgele miinuskraadide saabudes
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) analüüsi kohaselt sagenevad metsloomadega kokkupõrked oktoobris 60 protsenti võrreldes septembriga ja otsasõitude arv püsib kõrge kuni jaanuarini. Oktoobrist kuni jaanuarini on keskmiselt 15 vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumit päevas, ülejäänud kuudel on keskmiselt 8 – 10 juhtumit päevas.
EKsLi kahjuennetuse valdkonnajuhi Ülli Reimetsa sõnul tõuseb metsloomadega kokkupõrgete risk eriti kõrgele miinuskraadide saabudes ja lume tulekul. „Pärast pikka sooja sügist on nüüd külmemate ilmade saabudes metskitsede ja põtrade käitumine ning toiduvalik muutumas. Näiteks metskitsed kogunevad talvekarjadesse, grupis võib koos olla kuni kümmekond looma. Kui kusagil teeservas on märgata liikumist, tasub autojuhtidel eriti tähelepanelik olla. Loomi võib tee poole liikumas olla rohkem, kui kohe näha,“ ütles Reimets.
Reimets märkis, et metsloomad suudavad hästi tunnetada liikumiskiirust vaid kuni 50 kilomeetrit tunnis. „Ei tasu loota, et metsloom kiiresti liikuvast sõidukist ise eemale hoiab. Sõidukiiruse valikul tuleks arvestada, et sügisel saabuv pimedus ja sajud vähendavad nähtavust oluliselt. Talvised tee- ja ilmaolud halvendavad aga auto juhitavust ning pikendavad pidurdusteed,“ ütles Reimets.
Mullu juhtus 4326 kokkupõrget metsloomadega, mille kaskokindlustuse kogukahju oli 12 miljonit eurot. Kuna kõikidel autodel pole kaskot, on reaalne õnnetuste arv sellest suuremgi. Transpordiameti andmetel registreeritakse Eesti riigiteedel aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Loomaga kokkupõrke keskmine sõidukikahju oli 2870 eurot, mis on suurem kui keskmine vabatahtliku sõidukikindlustuse kahjusumma.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul juhtub kõige rohkem kokkupõrkeid metskitsedega. „Need moodustavad enam kui 70 protsenti kõigist kokkupõrgetest suurte ulukitega. Kõige ohtlikumad on aga põtradega õnnetused,“ ütles Kruus.
„Tavaliselt sõiduki ja metslooma kokkupõrkel hukkub loom, aga neis õnnetustes on kannatada saanud või hukkunud ka inimesed. Lisaks füüsilistele kannatustele põhjustavad sellised õnnetused paljudele inimestele emotsionaalse trauma. Metsloomadega kokkupõrke tagajärjel saavad sõidukid ulatuslikke kahjusid või lähevad isegi mahakandmisele,“ selgitas Kruus. „Oleme koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga viimased neli aastat mõõtnud, kuidas aitaksid valgustõkke reflektorid metsloomadega kokkupõrkeid vähendada. Senised tulemused on väga lootustandvad ja jätkame reflektorite mõju analüüsiga.“
2023. aasta loomaga kokkupõrgetest 4118 toimus Eestis ja paarsada juhtus välismaal sõites. Eesti kokkupõrgetest 19 protsenti oli Harjumaal, 13 protsenti Tartumaal, 10 protsenti Pärnumaal, 8 protsenti Saaremaal, 7 protsenti Läänemaal, 6 protsenti Rapla-, Võru- ja Viljandimaal, 5 protsenti Valgamaal, 4 protsenti Põlva-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ja Järvamaal, 3 protsenti Ida-Virumaal ning 2 protsenti Hiiumaal.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
EKsL-i kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)
www.eksl.ee
www.kindlustame.ee