Ligi 1900 elektritõukerattal on liikluskindlustus
Eesti Liikluskindlustuse Fondi ning Politsei- ja Piirivalveameti pressiteade
Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida elektritõukeratastele, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või teisel juhul, kui valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass on suurem kui 25 kg. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel on 20. aprilli seisuga kindlustatud 1890 elektritõukeratast. Mullu laienes liikluskindlustus igale üksnes elektri jõul liikuvale maismaasõidukile, mis vastab eelnimetatud tingimustele.
LKF-i tegevjuhi Mart Jesse sõnul laienes elektritõukerataste ja teiste sõidukite liikluskindlustus kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sõltumata sellest, kas neid tuleb registreerida või mitte. „See puudutab lisaks elektritõukeratastele ka pisimopeede, üksrattaid, elektrirulasid, tasakaaluliikureid ja teisi mootorsõidukeid, mida tihti kasutavad noored. Seetõttu soovitame eriti lapsevanematel üle kontrollida, kas nende lapse sõiduvahend vastab nendele tehnilistele tingimustele ja vajadusel sõlmida liikluskindlustuse leping,“ ütles Jesse ning lisas, et liikluskindlustus peab kehtima ajal, mil seda kasutatakse.
Jesse sõnul ei tohi elektritõukeratta ja muu kergliikuri valmistajakiirus olla suurem kui 25 km/h. „Kiiremini võib liigelda vaid liiklusregistris registreeritud mootorsõidukiga, millel on registrimärk. Kui näiteks jalgrattale on paigaldatud elektriline või sisepõlemismootoriga lisaajam, mille abil on võimalik sõita üle 45 km/h, on tegemist juba mootorrattaga. Selle juhtimiseks on vaja vastava kategooria juhiluba,“ selgitas Jesse.
Liikluskindlustus hüvitab nii liiklusõnnetuses kannatanu vara kahju kui ka tervisekahjustuse saanud inimese isikukahju. Möödunud aastal oli keskmine liikluskahju 2500 eurot ja isikukahju 8300 eurot. Raskemate vigastuste korral ulatub isikukahju üle 100 000 euro.
Jesse märkis, et liikluskindlustuseta põhjustatud õnnetus võib kaasa tuua suured kahjutasud. „Liiklusõnnetuses kannatanule hüvitab kahju kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond, kuid nõuab kahju tagasi õnnetuse põhjustajalt. Kui õnnetuse põhjustas alaealine, siis esitatakse kahju tagasinõue tema lapsevanematele,“ märkis Jesse.
Politsei- ja Piirivalveameti politseikolonelleitnant Sirle Loigo soovitab kergliikurijuhtidel enne hoo sisse võtmist mõelda nii kaasliiklejate kui ka enda ohutusele. „Liigne kiirus võib tekitada tõsiseid tagajärgi – ettevaatus ja vastutustundlik liiklemine aitavad neid ennetada,“ ütles Loigo.
Transpordiameti statistika kohaselt sai 2024. aastal kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetustes kannatada 422 inimest, sealhulgas sai vigastada 111 alaealist. Õnnetustes suri kaks täiskasvanut.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo:
Elektritõukeratta ja muu kerge liikumisvahendi liikluskindlustus https://www.lkf.ee/touks
Registreerimiskohustuseta sõidukite liikluskindlustuse kohustust saab kontrollida siit
Kati Varblane
LKF-i kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee (kati[dot]varblane[at]lkf[dot]ee)
www.lkf.ee
www.kindlustame.ee