Keskmine kasko kahju on 1500 eurot ja autopõlengu kahju 16 tuhat eurot

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel hüvitati mullu 78 500 vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko kahjujuhtumit, mille kogukahju oli 117 miljonit eurot. Keskmine kasko kahju oli 1500 eurot ning sõiduki põlengu kahju 16 tuhat eurot.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul juhtuvad pooled vabatahtliku sõidukikindlustuse juhtumid liiklusõnnetuse tagajärjel. „Sagedasemad põhjused on kokkupõrge teise sõidukiga ja teelt või sõidurajalt väljasõit. Üle kolmandiku kõigist kaskojuhtumitest on aga klaasikahjud,“ ütles Reimets ning lisas, et kaskokindlustus hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja sõidukikahjud, aga kannatanu kahjud katab liikluskindlustus.

Mullu oli kaskokindlustuse keskmine kahjusumma 1500 eurot, kuid suurimad hüvitised ulatusid üle saja tuhande euro. Suuremate kahjudega olid sõidukite põlengud, kokkupõrked ja loodusjõududest tingitud juhtumid, näiteks tormi tagajärjel. Kaskokindlustusega hüvitati 62 sõiduki tulekahju, mille keskmine kahju oli 16 tuhat eurot.*

Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Rasmus Parve sõnul on autode tulekahjud muutunud igal aastal kulukamaks. „Möödunud aastal me hüvitasime ligi kümnel korral sõidukite põlengust tekkinud kahju, mis kogusummas ületas 200 000 euro piiri. Tulekahju võib tekkida näiteks vigastatud juhtmestikust või nende ühenduskohtadest. Samas elektriautode puhul on peamiseks tulekahju tekkepõhjuseks aku süttimine, elektrolüüdi lekkimine või auto ohutussüsteemide rikkumine. Kuigi neil on kaitsemehhanismid, siis rikke korral on siiski õnnetuse risk suur,“ selgitas ta.

Parve soovitas elektriautode omanikel teha hooldused ja remonditööd ettevõtetes, mille töötajad on läbinud erialased koolitused ning on olemas ligipääs sõiduki margipõhiselt vajalikule infole. „Samuti on oluline, et firmal oleks spetsiifilised eritööriistad. Erilist tähelepanu tasuks pöörata kasutatud elektriauto ostmisel järelturult. Sõidukitel, mille akupank asub põhja all, võib see olla vigastatud ja tootja remondijuhiste järgi vajab kindlasti vahetust,“ lisas Parve.

2023. aasta kaskojuhtumitest ligi 73 700 toimus Eestis ja 4800 Eesti sõidukitega välismaal. Teise sõidukiga kokkupõrke juhtumeid oli mullu kaskokindlustuses 17 tuhat kogukahjuga 33 miljonit eurot ning teelt väljasõite või ehitisele, rajatistele, esemetele otsasõitusid kokku 13 tuhat, kogukahjuga 35 miljonit eurot. 37 protsenti ehk 29 tuhat juhtumit oli klaasikahjustusi kogukahjuga 17 miljonit eurot.

 * Kaskokindlustuse sõidukikahjude statistika ei sisalda omavastutust, näiteks liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki kogu taastamiskulu arvutamiseks tuleks kaskohüvitisele liita juurde omavastutus.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)  
www.eksl.ee