Kannatanu saab liikluskindlustuse hüvitise ka kindlustusandja maksejõuetuse korral.
Andres Piirsalu, Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige
15. juulist jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt garanteerib Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) liikluskindlustuse hüvitisi kannatanutele juhul, kui maksejõuetuks muutub Eestis registreeritud kindlustusandja. Eesti kannatanu on kaitstud ka siis, kui maksejõuetuks muutub mõnes välisriigis registreeritud selts, kellelt Eesti kannatanu nõuab hüvitist. Sel juhul saab kannatanu hüvitise LKF-ilt ja viimane saab raha tagasi maksejõuetu seltsi riigi garantiifondilt.
Liiklusõnnetuses kannatanu saab igal juhul hüvitise, kuid nüüd kehtib kannatanu kaitse kindlustusandja maksejõuetuse korral üle Euroopa. Varem oli see Euroopa riikides erinev, mõnes riigis ei olnud liikluskindlustuse garantiifondi ning võis tekkida olukord, kus kannatanu jäi kaitseta. 2023. aasta lõpus jõustunud Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiiv pani liikmesriikidele kohustuse moodustada liikluskindlustuse hüvitisorgan. Iga liikmesriik peab nüüd tagama, et riigis on olemas piisavalt rahastatud garantiifond maksejõuetu või tegutsemise lõpetanud kindlustusandja eest liiklusõnnetuses kannatanule kahjude hüvitamiseks täies ulatuses.
Balti regioonis on kogutud raha kindlustusandja maksejõuetuse katteks juba kümneid aastaid, seda on teinud ka LKF Eesti liikluskindlustuse hüvitisorganina. Paraku ei ole aga direktiivis täpsemalt defineeritud, mis on piisav rahasumma. Nii ongi rahastamise tase ja praktikad riigiti väga erinevad.
Garantiifondi rahastamiseks on erinevaid võimalusi, aga Eesti on valinud paljudest alternatiividest kindlustusandjate poolt eelrahastatud lahenduse. See tähendab, et Eesti kindlustusandja pankroti või tegevuse lõpetamise järgselt on LKF-il kogutud piisavalt raha, et probleemse kindlustusandja kahjude hüvitamisega ilma täiendava ootamatu rahasüstita toime tulla.
Nii kindlustusandjad kui nende kliendid võidavad eelrahastatud garantiifondi korral, sest nad ei pea muretsema ootamatult täiendavate kuludega, mis ilma keskse garantiifondita tuleks katta. Kui keskne piisavalt eelrahastatud garantiifond puudub, võivad kindlustusandjate kulud probleemse kindlustusandja tõttu hüppeliselt kasvada ja võib juhtuda, et sama ootamatult ja järsult võib kulu kasvada ka kindlustuse kliendil.