Hüvitatav kahju

Tervisekassa asemel hüvitab liiklusõnnetuses saadud vigastuse ravi kulu konkreetne kindlustusandja. Ravivajaduse määrab arst.

Näiteks hüvitatakse

• taastusravi kulu
• apteegist ostetavate ravimite kulu
• visiidi- või voodipäevatasu
• hooldusravi kulu, sh näiteks hooldushaigla arve
• kannatanu transpordikulu raviasutusse ja tagasi

Lähtuvalt hüvitatavast kulust võib hüvitamiseks vajalik teave olla erinev. 

Näiteks on tavaline, et kui ravimite kulu on väike, siis esitab kannatanu seltsile nõudega koos kviitungid, mis tõendavad ravikulu. Kindlustus maksab hüvitise nende kviitungite alusel.

Enne suurema kulu kandmist on mõistlik saada kindlustusandjalt kinnitus, et tegu on hüvitatava kahjuga. Näiteks enne taastusravile minekut tuleb seltsile esitada nõue ja oodata seltsi otsust. Tihiti aitab raviasutus seda nõuet esitada. Kui selts otsustab kahju hüvitada, siis väljastab ta tavaliselt taastusravi haiglale garantiikirja, millega garanteerib ravi tasumise kannatanu eest.

Liiklusõnnetusest tingitud ravi vajadus võib kesta aastaid. Näiteks võib teatud ravimeid või taastusravi olla vaja elu lõpuni. Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus ei lõppe üksnes seetõttu, et õnnetusest on hulk aega möödas. Kindlustusandja hüvitab kahju kindlustussumma ulatuses.
 

Kui vigastused toovad kaasa erivajadused, hüvitab kindlustusselts nendega seotud kulud – vajaduste suurenemise läbi tekkinud kahju.

Sellisteks kulutusteks on näiteks kulu

• meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid, ratastool, lisaseadmed vannitoas või treppidel liikumiseks jms)
• põetajale
• kodu ümberehitamiseks, kui see on vajalik liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu
• liikumispuudest tingitud eritranspordile

Vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju alla võib liigitada lõputult erinevaid kulusid. Nende kulude hüvitamise hindamisel tuleb kindlasti hinnata nende vajalikkust ja mõistlikkust.

Näiteks kui liiklusõnnetuse tõttu on jalaluu katki ja seetõttu peab ta nädalaid karkude või ratastooliga liikuma, siis ei ole tal siiski õigust nõuda kodu täielikku ümberehitamist ja lifti paigaldamist ratastooliga liikumiseks.
 

Kui kannatanu sissetulek väheneb liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu, siis hüvitab kindlustusandja saamata jäänud tulu. Hüvitatakse kannatanu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemine.

Kui töövõimetus on ajutine, siis makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist. Selle maksmise aluseks on tavaliselt töövõimetusleht. Kui ajutine töövõimetus kestab pikalt, näiteks kuid, siis saab hüvitist nõuda ka enne töövõimetuslehe lõppemist.

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse aja eest, mil kannatanu sissetulek vähenes liiklusõnnetusest saadud vigastuse tõttu. Näiteks seetõttu, et haiglaravil või kodusel ravil oleku aja jooksul ei saanud inimene tööd teha.

Samuti makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist näiteks taastusravil viibimise ajal, kui inimene ei saa sel ajal tööd teha. Seda ka juhul, kui taastusravi toimub aastaid peale õnnetust. 

Kui töövõimetus on pikaajaline, siis makstakse pikaajalise töövõimetuse (nimetatakse ka püsiva töövõimetuse) hüvitist. Püsiva töövõimetuse hüvitise maksmise eelduseks on tavaliselt Töötukassa hinnang inimese töövõimele.

Kui kannatanu enne õnnetust tulu ei saanud, siis hüvitatakse edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Pikaajalise töövõimetuse hüvitise ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemise läbi tekkinud kahju hüvitamise metoodika.

Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise metoodika.
 

Lisaks varalisele kahjule – saamatajäänud tulu või õnnetusest tingitud täiendavad kulud – saab nõuda ka mittevaralise kahju hüvitist. See on hüvitis õnnetusest tingitud füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest.

Valu ja kannatusi ei saa mõõta rahas. Siiski on hüvitis selle eest ette nähtud. Tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitise summa sõltub eelkõige kahjustuste ja vigastuste ulatusest. Väiksema vigastuse puhul võib see olla mõnisada eurot. Ülimalt raskete vigastuste  puhul võib see küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Hüvitise suuruse määramise aluseks on liikluskindlustuse seadus ja kohtupraktika.

Mittevaralise kahju hüvitamise metoodika.

Mittevaralise kahju hüvitise alammäärad. 
 

Kui liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu hukkunu, pidas üleval oma last või teisi lähedasi, siis saab traagilise õnnetuse põhjustaja kindlustusandjalt nõuda ülalpidamishüvitise maksmist.

Ülalpidamishüvitise arvutamise metoodika.
 

Kui inimene sureb liiklusõnnetuses saadud vigastustesse, siis hüvitab õnnetuse põhjustaja kindlustusandja matusekulu.

Kui hüvitise saamiseks on vaja kasutada õigusabi ja vastavat kulu kandmata ei oleks olnud võimalik hüvitist saada, siis tuleb kindlustusandjal vastav õigusabikulu ka hüvitada. Tavaliselt ei pea õigusabi kulu hüvitama siis, kui kannatanu oleks saanud hüvitise samas summas ka ilma õigusabikulu kandmata.