Eesti autoga välismaale
Kati Varblane
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuht
Eesti inimesed armastavad reisida välismaal oma autoga, paljud sõidavad ka autoga võõrsile tööle. Mullu registreeriti aga Eesti liikluskindlustuse registris 3200 juhtumit välismaal, mis põhjustati Eesti sõidukiga.
Seega on tähtis välismaale sõites pöörata tähelepanu, mis kindlustus on välismaal vajalik ja mida teha siis, kui juhtub õnnetus.
Esmatähtis on liikluskindlustus
Kohustusliku liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule sõidukiga tekitatud kahju eest. See tähendab, et kahju põhjustaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada sõiduki juhti rahatrahviga.
Eesti sõidukile saab liikluskindlustuse sõlmida üksnes Eestis tegutsev kindlustusandja. Eesti sõiduki liikluskindlustus kehtib alati kõikides Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis.
Kui lisaks liikluskindlustuse poliisile on väljastatud roheline kaart, kehtib liikluskindlustus ka rohelisel kaardil märgitud muudes riikides. Eesti rohelise kaardi büroo on Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF).
Mis on Euroopa Majanduspiirkonna ja rohelise kaardi riigid?
Eesti on osa kahest osaliselt kattuvast liikluskindlustuse süsteemist: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide süsteem ja rohelise kaardi süsteem.
Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, Island, Norra ja Liechtenstein.
Rohelise kaardi riigid peale Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide on Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa.
Mida reisile kaasa võtta?
Välismaal liigeldes peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Rohelise kaardi riikides peab kaasas olema roheline kaart. Roheline kaart on mõistlik kaasa võtta ka reisimisel kaugematesse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidesse.
Lisaks on mõistlik autoga reisides kaasa võtta isekopeeruv rahvusvaheliselt kasutatav liiklusõnnetuse teate blankett. Blanketi saate oma kindlustusandjalt.
Igas Euroopa riigis on kasutusel samasugune blankett. Blankett on kohalikus keeles, aga andmeväljad on samad. Nii on kergema õnnetuse puhul mugav vormistada õnnetus kohapeal.
Reisikindlustus ja sõidukikindlustus on reisil vajalikud
Peale liikluskindlustuse on mõistlik teha reisijatele ka reisikindlustus. See on eelkõige ootamatu ja vältimatu ravikulu kindlustus välisreisi ajal, mida kindlustusseltsid nimetavad ka meditsiiniabikindlustuseks või tervisekindlustuseks. Reisikindlustus hõlmab ka reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust ning reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.
Samuti on mõistlik teha vabatahtlik sõidukikindlustus, millega hüvitatakse auto kahjustumisest või hävimisest tulenev kahju. Kindlustusandjad nimetavad sõidukikindlustust ka näiteks kaskokindlustuseks ja autokindlustuseks. Kui sõidukikindlustus on olemas, siis tuleks enne reisi veenduda, et see kehtib neis riikides, kuhu reis on plaanis.
NB! Pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasub salvestada oma mobiilitelefoni kindlustusandja kahjukäsitluse telefoninumber. Kui reisil peaks midagi ootamatult juhtuma, on see number käepärast.
Eesti kannatanuga õnnetus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis
Kahjust tuleb teatada kindlustusandjale, kes on sõlminud liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile liikluskindlustuse lepingu, või selle kindlustusandja nõuete käsitlejale Eestis. Edasi tuleb käituda kindlustusandja või nõuete käsitleja juhiste järgi.
Kui liiklusõnnetuses sai vigastada inimene, on vaja alati õnnetus sündmuskohal osaliste andmetega vormistada ja politseid teavitada. Pärast õnnetust arvatakse sageli, et vigastus ei ole tõsine ja teavitamine ei ole vajalik. Tihtipeale avalduvad aga tervisekahjustused hiljem, mistõttu tuleb õnnetuse juhtudes kohe helistada politseisse.
Kannatanu saab hüvitist taotleda välismaise kindlustusandja nõuete käsitlejalt Eestis.
Eesti kannatanuga õnnetus rohelise kaardi riigis, mis ei ole Euroopa majanduspiirkonna lepinguriik
Rohelise kaardi riikides on kahju hüvitamise reeglid teistsugused kui Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Olulisimad erisused:
- kindlustussumma võib olla võrreldes Eestis kehtivaga märksa väiksem. Kindlustussumma on maksimaalne summa, mille kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral välja maksab. Eestis on liikluskindlustuse kindlustussumma isikukahju puhul 5,6 miljonit eurot ja varakahju puhul 1,2 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta;
- kannatanul ei ole võimalik taotleda hüvitist Eestis;
- kui kahju põhjustatakse tundmatuks jäänud sõiduki või kindlustuseta sõidukiga, ei pruugi olla võimalik hüvitist saada.
Liikluskindlustuse fondi veebilehel www.lkf.ee on võimalik võrrelda liikluskindlustuse hindu, kontrollida sõiduki liikluskahjusid ning teha kindlaks liikluskindlustuse kahju hüvitaja välismaal.
Veebilehel http://www.cobx.org/Content/Default.asp?PageID=7 olevalt kaardilt leiate üksikasjad teid huvitava riigi liikluskindlustuse kohta, vt näiteks Eesti -> View All -> GREEN CARD BUREAUX ja siis fail COMPENDIUM.
LKF on rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse garantiifond, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Artikkel on ilmunud Raamatupidamisuudistes – juuni 2018