179 kindlustusvaidlust lõppes lepitaja vahendusel kokkuleppega
07.02.2017
Kindlustusasju lahendavad lepitusorganid avaldasid 2016. aasta tööd kokku võtva aruande. Arvestades, et aastas toimub üle 150 000 kindlustusjuhtumi, on kindlustusvaidlusi vähe. 2016. aasta esitati lepitusorganitele 321 avaldust kindlustusvaidluse lahendamiseks. Möödunud aastal sai läbi 284 lepitust, neist 63% lõppes kokkuleppega.
„Kindlustusvaidlusi aitavad lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan,“ selgitas liidu juhatuse liige Lauri Potsepp. Mõlemad on riigi poolt tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt lahendavad üksused.
2016. aastal algatati 145 lepitust liikluskindlustuse asjades. Järgnesid sõidukikindlustuse (59 lepitust), kodukindlustuse (51 lepitust) ja ettevõtte varakindlustuse (16 lepitust) vaidlused. Kõige kiiremini kasvas kodukindlustuse lepituste arv, neid lepitusi alustati 2016. aastal 96% rohkem, kui 2015. aastal.
Kõige tavalisem erimeelsus seondub kindlustushüvitise maksmisega. Ollakse eri meelt hüvitise suuruses või kindlustusjuhtumi toimumises. „Arvuliselt on kõige rohkem kindlustusvaidlusi sõiduki väärtuse üle. Sõiduki omanik hindab tihti oma sõidukit kindlustusandjast kõrgemalt,“ avab Lauri Potsepp tavalise vaidluse sisu. „Selliseid vaidlusi on suhteliselt hõlbus lahendada. Lepituses leitakse asjatundja, keda mõlemad pooled usaldavad ja hüvitist makstakse selle järgi, mida asjatundja arvab.“
„Kindlustuslepingu sõlmimiseks tuleb võtta aega. Lepitusasjadest on näha, et tihti on kindlustusvõtja ootused kindlustuskaitsele suuremad, kui lepingus kokku lepitu. Sellest tulenevate vaidluste vähendamiseks on mõistlik süveneda lepingu sõlmimisel lepingu üksikasjadesse,“ annab Potsepp soovituse kindlustusvaidluse vältimiseks.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooltel vaidlus lahendada. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile. Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusest kasu, sest on teada lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta.
Lisainfo kindlustuse lepitusorganite kohta vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan,
tegevuse aruanne.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige.
Lisainfo:
Lauri Potsepp
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
tel 667 1800
e-post lauri.potsepp [at] lkf.ee, lauri.potsepp [at] eksl.ee
www.lkf.ee, www.eksl.ee
„Kindlustusvaidlusi aitavad lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan,“ selgitas liidu juhatuse liige Lauri Potsepp. Mõlemad on riigi poolt tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt lahendavad üksused.
2016. aastal algatati 145 lepitust liikluskindlustuse asjades. Järgnesid sõidukikindlustuse (59 lepitust), kodukindlustuse (51 lepitust) ja ettevõtte varakindlustuse (16 lepitust) vaidlused. Kõige kiiremini kasvas kodukindlustuse lepituste arv, neid lepitusi alustati 2016. aastal 96% rohkem, kui 2015. aastal.
Kõige tavalisem erimeelsus seondub kindlustushüvitise maksmisega. Ollakse eri meelt hüvitise suuruses või kindlustusjuhtumi toimumises. „Arvuliselt on kõige rohkem kindlustusvaidlusi sõiduki väärtuse üle. Sõiduki omanik hindab tihti oma sõidukit kindlustusandjast kõrgemalt,“ avab Lauri Potsepp tavalise vaidluse sisu. „Selliseid vaidlusi on suhteliselt hõlbus lahendada. Lepituses leitakse asjatundja, keda mõlemad pooled usaldavad ja hüvitist makstakse selle järgi, mida asjatundja arvab.“
„Kindlustuslepingu sõlmimiseks tuleb võtta aega. Lepitusasjadest on näha, et tihti on kindlustusvõtja ootused kindlustuskaitsele suuremad, kui lepingus kokku lepitu. Sellest tulenevate vaidluste vähendamiseks on mõistlik süveneda lepingu sõlmimisel lepingu üksikasjadesse,“ annab Potsepp soovituse kindlustusvaidluse vältimiseks.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooltel vaidlus lahendada. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile. Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusest kasu, sest on teada lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta.
Lisainfo kindlustuse lepitusorganite kohta vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan,
tegevuse aruanne.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige.
Lisainfo:
Lauri Potsepp
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
tel 667 1800
e-post lauri.potsepp [at] lkf.ee, lauri.potsepp [at] eksl.ee
www.lkf.ee, www.eksl.ee