Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hüvitati mullu 29 000 klaasikahju vabatahtliku sõidukikindlustusega, mille kogukahju oli 17 miljonit eurot. Kõige rohkem oli klaasikahjusid kevadel, märtsist kuni maini, kui hüvitati üle 3000 kaskojuhtumi kuus.Liikluskindlustuse fondi kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo hinnangul parandatakse Eestis vaid kümnendik autoklaase, enamik klaase vahetatakse uute vastu. „Kui klaasiparandusest tekib ligi kolm grammi prügi, siis vahetusel üle 14 kilogrammi. Nii nagu me sorteerime prügi keskkonna kaitseks, nii võiksime ka rohkem autoklaase parandada,“ ütles Pajo.
Pae 25 tulekahju oli suur õnnetus, mis pani kogu kindlustussektori muretsema. Oleme end pidevalt kursis hoidnud, kuidas asjad arenevad ja lootnud, et kohtuasi lõppeb.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustati mullu liiklusõnnetusi veerandiga kõigist äpitaksodest. Möödunud aastal põhjustati äpitaksodega kaks korda rohkem liikluskindlustuse juhtumeid kui tavataksodega ning seitse korda sagedamini kui muude sõiduautodega.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendati mullu 529 kindlustuskelmust, millega üritati välja petta kaks miljonit eurot. Möödunud aastal oli keskmine kelmus 3800 eurot, suuremad pettused ulatusid üle 100 tuhande euro.
Eesti suurimad varakindlustuse kindlustusandjad on kasutusele võtnud Rootsi ettevõtte CAB Group tarkvara MEPS, millega tehakse kinnisvara taastusremondi kalkulatsioone, näiteks kodukindlustuse klientidele. Tänaseks on MEPSiga liitunud 21 ehitus- ja remondiettevõtet ning paari kuuga on lahendatud selle abil ligi 200 kahjujuhtumit.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on viimase viie aasta märtsikuus juhtunud kõige rohkem liiklusõnnetusi naistepäeval, 8. märtsil. Kui tavapäraselt jääb igasse päeva keskmiselt 100 liikluskindlustuse juhtumit, siis naistepäeval ligi 140. Mullu 8. märtsil oli aga 238 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 519 000 eurot.
