Lumekoristus katuselt on majaomaniku kohustus, et tagada möödakäijate ohutus ja ennetada õnnetusi. Kui katuselt varisenud lumi kahjustab autot, siis üldjuhul katab kahju kaskokindlustus. Kui aga kindlustusandjaga tekib vaidlus kahju hüvitamise osas, siis saab klient küsida abi lepitajalt kindlustusseltside liidu juures.
Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 253 kindlustusvaidlust, millest 166 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli seotud sõidukitega, mis puudutasid liikluskindlustust või kaskot.
Talviselt libedatel teedel sagenevad sõidukite otsasõidud liiklusmärkidele, teepiiretele ja tänavapostidele. Aina rohkem autojuhte jätab sellistest õnnetustest korrektselt teavitamata. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) sai mullu 923 nõuet tuvastamata sõidukiga tekitatud kahju hüvitamiseks, mida on 35 protsenti rohkem kui tunamullu. Kahjude eest maksti 530 000 eurot hüvitist.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on tänavu 11 kuuga Eestis registreeritud 29 tuhat liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 51 miljonit eurot. Neist 11 tuhat on parkimisõnnetused, mille kogukahju on 12 miljonit eurot. Keskmine parkimiskahju on 1085 eurot.
Kindlustusseltside liidu statistika kohaselt on tänavu üheksa kuuga hüvitatud kodukindlustusega 422 tulekahju 7 miljoni euro ulatuses. Mullu maksti välja 414 tulekahju hüvitist 9,4 miljonit euro väärtuses.
Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on tänavu juhtunud kolmandiku võrra rohkem tulekahjusid võrreldes möödunud aastaga. „Järjest rohkem tulekahjusid toimub elektripaigaldise rikke tõttu, mida näitab ka Päästeameti statistika. Sageli saab tuli alguse küttesüsteemist, lahtise tule kasutamisel, suitsetamisel või elektriseadmest,“ ütles Reimets.
Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika järgi oli tänavu esimese poolaasta seisuga jõus 149 600 elukindlustuse lepingut. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga enne koroonakriisi on lisandunud 5500 lepingut.
Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on inimesed hakanud koroonaviiruse leviku tõttu rohkem mõtlema oma tervisele ja pere heaolule. „Vaatamata ebastabiilsele ajale jätkab elukindlustus kasvu, samas Lääne-Euroopaga võrreldes on arenguruumi veel palju. Elukindlustus on üks võimalus rahalise turvatunde tagamiseks, kui pere toitjat peaks tabama õnnetus, raske haigus või surm,“ ütles Jesse.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel on tööandja ravikindlustus kasvanud aastaga enam kui kaks korda. Tänavu on vabatahtliku ravikindlustuse teinud 510 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 20 400 töötajat. Eelmise aasta keskel olid aga 230 tööandjat kindlustanud kokku 7600 töötajat.
