Huvi elukindlustuse vastu on kasvamas
Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika järgi oli tänavu esimese poolaasta seisuga jõus 149 600 elukindlustuse lepingut. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga enne koroonakriisi on lisandunud 5500 lepingut.
Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on inimesed hakanud koroonaviiruse leviku tõttu rohkem mõtlema oma tervisele ja pere heaolule. „Vaatamata ebastabiilsele ajale jätkab elukindlustus kasvu, samas Lääne-Euroopaga võrreldes on arenguruumi veel palju. Elukindlustus on üks võimalus rahalise turvatunde tagamiseks, kui pere toitjat peaks tabama õnnetus, raske haigus või surm,“ ütles Jesse.
Viimase 10 aasta võrdluses on elukindlustuse lepingute arv kasvanud kahekordseks ja maksete summa lausa kolmekordseks. Kui 2010. aasta lõpus oli kehtivaid elukindlustuse lepinguid 65 tuhat ja kindlustusmakseid laekus kokku 7 miljonit eurot, siis 2020. aasta lõpu seisuga oli kehtivaid lepinguid 147 tuhat ja kindlustusmakseid kokku 21 miljonit eurot.
Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul said nende kliendid hiljuti valida uue elukindlustuse lahenduse, millel on laiem kaitse väga hea hinnaga. „Näiteks 35-aastasele inimesele, kes valib elukindlustuse kindlustussummaks 50 000 eurot, on keskmine kuutasu nüüd 10-15 eurot. See sisaldab haiguse ja õnnetuse läbi surmajuhtumikaitset ning pikaajalise raske terviserikke ehk puuduva töövõime kaitset, mille tõttu on elatise teenimise võimalus piiratud. Soovi korral saab lisada ka kaitse traumade eest,“ ütles Reinmann ning lisas, et elukindlustuse hind sõltub valitud kindlustussummast ja -kaitsetest, vanusest, tervisest, ametist ning hobidest.
Reinmanni sõnul võiks kindlustussumma katta vähemalt kahe aasta sissetuleku ja kõik finantskohustused. „Kui juhtub halvim ja inimene sureb, siis elukindlustuse eelis võrreldes pärimisega on see, et see ei kuulu pärandvara hulka ja surma korral makstakse vajalike dokumentide olemasolul kindlustussumma välja kõigest paari päevaga,“ selgitas Reinmann.
Tänavu tõi kindlustusselts ERGO esimesena Eestis turule vähikindlustuse lisaks elukindlustusele. „Pahaloomuliste kasvajate levik on paraku kasvutrendis. Vähikindlustuse peamine mõte on anda inimesele võimalus alustada raviga võimalikult vara,“ kommenteeris ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik.
„Kui tõesti klient peaks saama pahaloomulise kasvaja diagnoosi, siis tal on kohe võimalik minna täiendavatele uuringutele ja vajadusel alustada ravi, ilma et peaks mõtlema, kust leida selleks raha,“ ütles Viik ja lisas, et ERGO vähikindlustuse üks eelistest on lai kaitse, mille alla kuuluvad automaatselt ka kliendi alaealised lapsed.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
FB Kindlustuskeskus
www.eksl.ee