Sõjaga seotud kahjude välistamine kindlustuslepingutes
Kindlustus hüvitab kahju, mis on äkiline ja ettenägematu. Kindlustusteenuseid on võimalik kujundada üksnes juhtumite tarbeks, mis on rahaliselt mõõdetavad ja prognoositavad.
Kindlustustegevus põhineb kahjude statistikal, mis on aluseks kindlustusmaksete arvutamisele. Nii on näiteks teada, kui palju leiab aastas tavapäraselt aset liiklusõnnetusi, tulekahjusid, õnnetusjuhtumeid vms. Samuti on teada, kui palju rahalisi vahendeid on vaja eeldatavalt koguda kahjude hüvitamiseks. Nende andmete baasil arvutabki kindlustusandja välja, milline peaks olema iga kindlustusvõtja kindlustusmakse, et kahjud saaksid välja makstud. Seetõttu tuleneb kindlustustegevuse olemusest, et kindlustuslepingud on ette nähtud tavapärase elukorralduse tarbeks.
Samas on mitmeid erakorralisi juhtumeid, näiteks sõda, tuumaõnnetus, riigiorganite tegevus jne. Sellised juhtumid ei ole ette nähtavad, kuid kaasnev kahju võib olla astronoomiliselt suur. Selliste juhtumite kahju hüvitamine on reeglina kindlustuslepingutes välistatud. Välistus ei ole see mitte seetõttu, et kindlustusandjad üritaksid raskel ajal vastutusest kõrvale hiilida, vaid see hoiab ära põhjendamatud ootused. Näiteks sõja läbi tekkivad kahjud võivad olla hoomamatult suured ja selliste kahjude katmiseks ei ole võimalik kindlustusandjatel piisavalt kindlustusmakseid koguda. Seega oleks tarbijat eksitav anda lubadusi, et sõjas tekkinud kahjud hüvitatakse. Kuna lisaks ei ole teada, kas ja millisel kujul kindlustusandja saab sõjategevuse kestel töötada või kas ta sõja lõppedes üldse on alles, peaks selline välistus olema veelgi enam mõistetav.
Selline on olukord nii Eestis kui ka kõikjal mujal. Kui sõja ajal leiab aset kindlustusjuhtum, mis ei ole sõjategevusest põhjustatud, näiteks tormikahju või tavapärane liiklusõnnetus, kuulub see kindlustuslepingu alusel arusaadavalt hüvitamisele.
Sõjategevuse tõttu tekkinud kahjude hüvitamist käsitleb aga riigikaitse seadus. Õnneks ei ole selle seaduse sätete rakendamist Eesti praktikas veel vaja läinud.