Elektritõukeratta või muu kerge liikumisvahendi liikluskindlustus
Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida igale üksnes mootori jõul liikuvale maismaasõidukile, mis on
- liiklusregistris registreeritud või peab seal olema registreeritud
- registreerimiskohustuseta ning mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass on suurem kui 25 kg
Seega hõlmab liikluskindlustus ka osasid elektritõukerattaid, üksrattaid, elektrirulasid, tasakaaluliikureid, pisimopeede, elektrimootoriga jalgrattaid jms.
Oluline tähele panna: kui liiklusregistris registreerimata sõiduk vastab eelkirjeldatud valmistajakiiruse ja massi kriteeriumitele, siis peab sel olema liikluskindlustus ajal, mil seda kasutatakse. Liikluskindlustus peab olema sõltumata sellest, kus seda sõidukit kasutatakse.
Vaata, kas Sinu sõidukil peab olema liikluskindlustus ja kes hüvitab kahju
| Sõiduk liigub vaid vändates | Valmistajakiirus kuni 25 km/h ja mass 25 kg või vähem | Valmistajakiirus 14,1 kuni 25,0 km/h ja mass üle 25 kg | Valmistajakiirus üle 25 km/h |
|---|---|---|---|
| Siin on mõeldud sõidukeid, mis liiguvad üksnes siis, kui inimene väntab pedaale. Mootor annab vaid lisavõimsust. | Siin on mõeldud sõidukeid, mis liiguvad ka üksnes mootori jõul. Näiteks kui sõidukil on kolm sõidurežiimi – liigub vaid vändates, mootor annab vändates lisavõimsust, saab sõita ka väntamata, siis on tegu üksnes mootori jõul liikuva sõidukiga. | ||
| Tohib liikluses kasutada ilma liikluskindlustuse lepinguta. | Tohib liikluses kasutada, kui on kehtiv liikluskindlustus. | Tohib liikluses kasutada üksnes juhul, kui on mootorsõidukina liiklusregistris registreeritud ja sõlmitud on liikluskindlustuse leping. Üldiselt tohib kasutada vaid väljaspool liiklust ja ei tohi liikluses kasutada, sest pole tüübikinnitust ja seda ei saa mootorsõidukina registreerida. | |
| Liikluskindlustuse lepingut ei saa sõlmida. | Saab sõlmida liikluskindlustuse lepingu. | Kindlustusandja võib keelduda lepingu sõlmimisest, kui sõiduk on liiklusregistris registreerimata. | |
| Sellise sõidukiga kahju tekitamisel saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist üksnes kahju põhjustajalt. Kahju põhjustaja peab ise oma tekitatud kahju kinni maksma. Liikluskindlustuse kindlustusandjalt ega LKF-ilt kahju hüvitamist nõuda ei saa. | Kindlustus hüvitab kannatanule tekitatud kahju põhjustaja eest. Kui kahju põhjustajal liikluskindlustust ei ole või ei ole teada, millise sõidukiga kahju põhjustati, siis hüvitab kahju LKF, v.a kui esineb LKindlS § 45 lg 3 tingimus. Kui kahju põhjustatakse liikluskindlustuse lepinguta sõidukiga, siis nõuab LKF kannatanule väljamakstud hüvitise tagasi kahju põhjustajalt või kahju põhjustanud sõidukiomanikult. | ||
Kui sõidad registreerimata sõidukiga, millel on lepingu sõlmimise kohustus, siis peab kindlustuspoliis kindlasti kaasas olema. Poliis võib kaasas olla elektrooniliselt, näiteks pdf failina telefonis. Poliisita sõites võib politseilt trahvi saada.
Kui liikumisvahendi valmistajakiirus ületab 25 km/h, siis tohib sellega teedel ja tänavatel liigelda vaid siis, kui sellel on liikluskindlustuse leping, aga lisaks peab see sõiduk olema liiklusregistris registreeritud ja sõiduki juhil peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
1. Õnnetuse põhjustamine sõiduki juhtimise õiguseta
Kui sõidukiga, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, põhjustatakse kahju ja sellel on liikluskindlustuse leping olemas, siis kannatanule hüvitab kahju liikluskindlustus. Kui aga sel juhul ei olnud sõiduki juhil vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, siis küsib kindlustus kahju põhjustajalt kannatanule väljamakstud hüvitise tagasi.
Näiteks, 12-aastane laps sõidab elektritõukerattaga, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja ta põhjustab kahju. Ta sõidab kõnniteel jalakäijale otsa nii, et jalakäija vajab ravi ja tal jääb ajutise töövõimetuse tõttu tulu saamata. Sel juhul kindlustus hüvitab kannatanule kahju – ravikulu ja saamata jäänud tulu. Keskmine isikukahju on umbes 8000 eurot. Peale kannatanule hüvitise maksmist küsib kindlustus lapse vanematelt väljamakstud hüvitise tagasi, sest lapsel ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust.
2. Liiklusõnnetuse vormistamata jätmine
Elektritõukerattaga, elektrirulaga, üksrattaga vms sõidukiga, millele tuleb liikluskindlustus sõlmida, tuleb kahju põhjustamisel käituda samamoodi nagu autoavarii puhul. Kui keegi sai viga, siis tuleb helistada 112. Kui kahjustada said vaid asjad, siis tuleb õnnetus nõuetekohaselt vormistada, näiteks www.avarii.ee abil. Tuleb arvestada, et sündmuskohalt õnnetusest teavitamata jätmisel või selle vormistamata jätmisel võib kindlustusandja kannatanule makstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi küsida.
Toome näite, kui elektritõukerattaga, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass 25 kg, sõidetakse seisvale autole otsa. Auto tuli läheb katki. Tõukerattur lahkub õnnetusest teavitamata ja seda vormistamata sündmuskohalt. Hiljem tehakse selgeks, kes oli kahju põhjustaja. Kindlustus hüvitab auto tule asendamise, aga küsib pärast makstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi.
3. Liikluskindlustuseta sõidukiga kahju põhjustamine
Kui kahju põhjustatakse liikumisvahendiga, millele tuleb liikluskindlustus sõlmida, aga kahju põhjustatakse ilma liikluskindlustuseta, siis kannatanule hüvitab kahju kindlustus. Seejärel aga küsib kindlustus makstud hüvitise tagasi kahju põhjustajalt või sõiduki, millega kahju põhjustati, omanikult tagasi.
Näiteks kingivad vanemad lapsele elektritõukeratta, mille valmistajakiirus on 25 km/h ja mass 26 kg. Laps läheb sellega liiklusse, kuid kindlustus ununeb. Kõnniteel sõites toimub kokkupõrge jalgratturiga, kes parasjagu seisab. Õnneks jäävad inimesed terveks, kuid kallis jalgratas on katki ja remont maksab 2000 eurot. LKF hüvitab jalgratta remondi ja küsib makstud hüvitise õnnetuse põhjustanud tõukeratturi vanematelt tagasi.
4. Alkoholijoobes kahju põhjustamine
Kui elektritõukeratta juht oli õnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes, siis nõuab elektritõukeratta liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule makstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi.
Kui tõukeratta valmistajakiirus on 25 km/h, aga kasutaja on seda ise suurendanud või on lasknud kellelgi teisel seda teha, siis on tegu mootorsõidukiga, mis peab liikluses kasutamiseks olema registreeritud liiklusregistris. Sellist tõukeratast tohib kasutada vaid siis, kui sellel on liikluskindlustus.
Näiteks kingivad vanemad lapsele elektritõukeratta. Valmistajakiirus on 25 km/h ja mass 24 kg. Laps leiab internetist õpetuse, kuidas muuta seadistust nii, et selle tõukerattaga saab sõita kiiremini kui 25 km/h.
Sellist tõukeratast tohib liikluses kasutada vaid siis, kui see on registreeritud mootorsõidukina ja selle juhil on vastava kategooria juhtimise õigus. Sellise tõukeratta registreerimata kasutamisel võib saada politseilt trahvi registreerimata sõidukiga liikluses osalemise eest.
Kui sellise tõukerattaga põhjustatakse õnnetus, siis selgub, et valmistajakiirust on muudetud. Kannatanul on õigus hüvitisele, kuid LKF küsib väljamakstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi.
Kui sõiduki liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h, siis peab see liikluses kasutamiseks olema liiklusregistris registreeritud ja selle juhtimiseks peab olema vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus.
Enamikke tõukerattaid, üksrattaid jms sõidukeid ei saa liiklusregistris registreerida. See tähendab, et neid ei või liikluses registreerimata kasutada.
Kui üle 25 km/h liikuvat registreerimata sõidukit siiski tänaval kasutatakse, siis peab sellel olema liikluskindlustuse leping. Samas võib kindlustusandja keelduda sellisele sõidukile liikluskindlustuse sõlmimisest, sest tegu on registreerimiskohustusega sõidukiga, mis on registreerimata. Kindlustuseta sõidukit ei tohi kasutada!
Jah, tohib, aga kui sellise ratta suurim kiirus ületab 25 km/h või 14 km/h ja mass 25 kg, siis peab sellel olema kindlasti liikluskindlustus.
Kui sellise ratta kiirus ületab 25 km/h, siis peab see olema mootorsõidukina liiklusregistris registreeritud. Kui seda ratast ei saa registreerida, siis seda ei tohi liikluses kasutada.
Kui registreerimata sõidukit ei kasutata ja seda hoitakse nii, et sellega ei saa kindlustusjuhtumit põhjustada, siis ei pea sellel liikluskindlustust olema.
Liikluskindlustus kehtib sõltumata maastikust, millel sõidukit kasutatakse. Seega sõltub kindlustuskohustus üksnes elektritõukeratta valmistajakiirusest ja massist. Kui elektritõukeratta valmistajakiirus on üle 25 km/h, siis tuleb kindlustus teha sõltumata selle massist. Kui valmistajakiirus on üle 14 km/h, siis tuleb kindlustus teha juhul, kui tõukeratta mass on üle 25 kg.
Jah, sellele tuleb teha liikluskindlustus. Kui valmistajatehas on ette näinud, et sellega saab sõita üle 25 km/h, siis peab sõidukil olema liikluskindlustus. Lisaks peab sõiduk olema liiklusregistris mootorsõidukina registreeritud ning selle juhil peab olema vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus.
LKF-ile teadaolevalt ei ületa Bolti tõukeratta valmistajakiirus 25 km/h ja mass 25 kg. Seega neil ei ole liikluskindlustus kohustuslik ja neil ei ole liikluskindlustust. Kui sellega kahju põhjustatakse, siis tuleb kahju hüvitamist nõuda kahju põhjustanud tõukeratta juhilt. Kahju põhjustaja peab oma tekitatud kahju ise kinni maksma.