Liikluskindlustuse lepitusorgani nõukoda valis ametisse 12 liikluskindlustuse lepitajat, kes järgneval kolmel aastal aitavad lahendada kindlustusandja ja kliendi vahelisi vaidlusi.
1. oktoobrist alustavad liikluskindlustuse lepitajatena tööd Jüri Aava, Janar Filippov, Kardo Karon, Martti Merila, Lea Pau, Kaidi Reiljan-Sihvart, Aase Sammelselg, Elar Simmo, Indrek Sirk, Elar Tamme, Silvi Uljas ja Veiko Värk.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) ja Tallinna Tehnikaülikool on välja töötanud koolitusprogrammi „Kindlustuse meistriklass: riskid ja nende kindlustamine.“ Programm annab ülevaate kindlustuse toimimisest ning eraisiku ja ettevõtte riskide hindamisest.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud viimase kolme aastaga kolmandiku võrra ja kaskokindlustuse juhtumite kogukahju suurenenud 38 protsenti.
Eelmisel aastal juhtus 4800 kokkupõrget metsloomadega, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. Võrdluseks, 2017. aastal oli 3600 kaskokindlustuse juhtumit kogukahjuga 8,1 miljonit eurot.
Liikluskindlustuse Fondi tegevjuht Mart Jesse tuletab meelde, et alates kevadest liiguvad metsloomad aktiivsemalt ringi, mistõttu tuleb autojuhtidel tähelepanelik olla.
Alates 1. juulist kehtestab Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) uue rohelise kaardi vormi - rahvusvahelise liikluskindlustuse poliisi peab printima valgele paberile, mitte enam rohelisele.
Tänu muudatusele võivad kindlustusandjad rohelise kaardi väljastada elektrooniliselt pdf failina. Sel juhul peab klient enne välisriiki sõitmist rohelise kaardi ise valgele paberile printima.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) käivitas jaanuaris uue teavituse autoomanikele, kes jätavad liikluskindlustuse lepingu uuendamata. Tänaseks on saadetud lepingu lõppemise kohta 6700 meeldetuletust, 60 protsenti teavituse saajatest sõlmib seepeale kindlustuslepingu.
LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on jaanuaris käivitunud teavitamine uuendamata lepingutest osutunud väga vajalikuks, sest inimesed tihtipeale unustavad liikluskindlustuse teha. „Kindlustada on igal juhul odavam, kui kahju ise kanda. Keskmine liikluskindlustuse kahju on 1800 eurot ja suurimad kahjud küünivad mitme miljoni euroni,“ ütles Potsepp.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) tellimusel TalTechi teadlaste läbiviidud analüüsist selgus, et kortermajade metallist külma vee ja reovee torustike eeldatav eluiga on kuni 50 aastat. Sooja vee ja küttesüsteemi torudel on eluiga lühem. Kortermajade torustikke tuleb regulaarselt kontrollida ja amortiseerunud torustikud välja vahetada. Üle 20 aasta vanuste hoonete renoveerimisel tuleb vahetada kogu torustik.
