Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, saab püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.
Kuna teema vajab selgitamist, tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 8 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.
1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) praktika näitab, et kevadel unustatakse tihti teha liikluskindlustus hooajasõidukitele, millega talvel ei sõideta. LKF tuletab meelde, et mootorratastel ja mopeedidel peab olema kehtiv liikluskindlustus.
„Kevadiselt soojad ilmad meelitavad mootorratta- ja mopeediomanikke õue, et taas oma kaherattalisega sõita. Enne mootori käivitamist peab aga omanik veenduma, et mootorratas on korras, pidurid töötavad ja sel on liikluskindlustuse leping,“ ütles LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saatis märtsis välja 400 meeldetuletust neile, kes olid jätnud liikluskindlustuse lepingu uuendamata. Üle kolmandiku meeldetuletuse saajatest ehk 144 autoomanikku tegid seepeale kohe liikluskindlustuse.
Andres Piirsalu, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
Üldiselt on avalikkuses tavaks hinnata kindlustustegevuse tulemuslikkust klientide tasutud kindlustusmaksete mahtude järgi. Asjatundja vaatevinklist on kindlustusmaksete maht küll üheks sisendiks kindlustustegevuse tulemuslikkuse hindamise juures, aga kindlasti ei saa selle põhjal anda asjatundlikku hinnangut, kui hästi või halvasti on ühel kindlustusandjal või kindlustusturul läinud tervikuna.
Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees
Sõltumata sellest, kui hoolikad ja ettenägelikud me oleme, ei pääse me õnnetustest ja riskidest. Me võime haigestuda või sattuda liiklusavariisse, kodu võib saada veeavariis kahjustada või hävida tulekahjus, äripartner läheb pankrotti, reisil olles varastatakse kohver vms.
Õnnetused ja riskid on elu lahutamatu koostisosa ja sellega kaasneb kulude ootamatu suurenemine või tulude kadumine. Seetõttu peame olema valmis ebameeldivate tagajärgedega toimetulemiseks. Paljudel juhtudel tuleb appi kindlustus.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil oli mullu õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kokku 8,6 miljonit. Aastaga kasvas see 4,7 protsenti ja viimase viie aastaga on kasv olnud kokku 24,5 protsenti.
