Hooldamata korstnast ja küttekoldest alanud tuli tekitab suure kahju

01.11.2020

Päästeameti ja Eesti Kindlustusseltside Liidu pressiteade

Hooldamata korstnast ja küttekoldest alanud tuli tekitab suure kahju

Päästeameti statistika kohaselt toimus mullu 73 eluhoonete küttesüsteemidega seotud tulekahju, tänavu üheksa kuu jooksul oli neid 49. Kokku toimus mullu eluhoonetes 660 tulekahju ja tänavu üheksa kuuga 450. Kindlustusseltside praktika näitab, et hooldamata küttesüsteemist alanud tuli võib tekitada kahju kuni paarisaja tuhande euro ulatuses. Kodukindlustuse tulekahju juhtumeid on aastas üle 400, kahjusummaga ligi 8 miljonit eurot.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõuniku Elika Brosmani sõnul tuleb enne küttehooaja algust ahjud ja muud tulekolded puhastada ja kontrollida, et need oleksid töökorras. „Tahkeküttel töötavat ahju, kaminat, pliiti ning nende lõõre ja korstnat tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Kortermajades ja ridaelamutes peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Eramajades võib korstnaid, lõõre ja küttekoldeid puhastada ise, aga vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija,“ ütles Brosman ning lisas, et korstnapühkija akt tuleb alles hoida kuni järgmise pühkimiseni.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa hinnangul on tuli kõige suurem kahjutekitaja kodudes. „Inimesed ei mõtle tihtipeale kodukindlustust tehes läbi, kui palju on nende vara väärt, ja valivad raha kokkuhoidmiseks väikese kindlustussumma. Kui aga tulekahju hävitab kõik asjad, siis kindlustussummast ei piisa, et endine olukord taastada,“ ütles Reimets ning soovitas kodukindlustust tehes  valida pigem suurem kindlustussumma kui väiksem.

Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul tõuseb kodukindlustusjuhtumite arv kütteperioodil kuni 30 protsenti ning suurimad hüvitised ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse. „Üks traagiline näide tulekahjust oli meie kliendil, kelle elumaja ja garaaž koos varaga hävis. Kahju oli ligi 360 000 eurot. Kodukindlustus hüvitas perele asenduspinna üürikulu ning pärast ehitusekspertiisi ehitati perele uus maja,“ ütles Laks.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Päästeameti info küttekollete hoolduse kohta: https://kodutuleohutuks.ee/kuttekollete-hooldus/

Lisainfo kodukindlustuse kohta: https://kindlustame.ee/kodukindlustus/

 

Kati Varblane

Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht

tel 667 1800, 516 9152

e-post kati.varblane [at] eksl.ee

www.eksl.ee 

www.kindlustame.ee