Tööandjad kindlustavad üha enam töötajate ravikulusid, aga enda vastutust mitte

Tänavu esimese poolaasta seisuga suurenes 11 protsendi võrra ettevõtete arv, kes sõlmisid oma töötajate ravikulude katteks tööandja ravikindlustuse lepingu. Nüüd on 1400 tööandjat kindlustanud 60 tuhat töötajat, mis on kõrgeim näitaja alates selle kindlustusteenuse käivitamisest 2018. aastal. Samas on tööandjad sõlminud kolm tuhat vastutuskindlustuse lepingut ning see arv on püsinud samal tasemel viimased seitse aastat, selgus Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistikast.

EKsL-i juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul kindlustavad tööandjad üha enam oma töötajate ravikulusid, aga enda vastutust tööandjana mitte. „Samas ei asenda üks kindlustus teist. Kui tööandja ravikindlustus võimaldab töötajal saada oma tervisemurele kiire lahendus ilma ravijärjekorrata, siis tööandja vastutuskindlustus hüvitab kahju töötajaga juhtunud tööõnnetuse või diagnoositud kutsehaiguse korral selle juhtumi eest vastutava tööandja asemel,“ ütles Piirsalu.

Piirsalu hinnangul ei ole probleem ilmselt rahas, vaid tööandjate teadlikkuses, miks vastutuskindlustust tehakse vähe. „Kui keskmiselt on ühe tööandja ravikindlustuse aastane kindlustusmakse 11 tuhat eurot ja ühe töötaja kohta 268 eurot, siis Eesti tööandja maksab täna vastutuskindlustuse eest suurusjärgus 400 eurot aastas kogu ettevõtte peale kokku. Tööandja ravikindlustuse kindlustusjuhtumeid on hinnanguliselt 100 tuhat aastas, sest töötajad käivad tihti eriarsti ja hambaarsti juures ning mujal ravil. Samas tööandja vastutuskindlustuse juhtumeid, kus tööandja vastutab töötajaga juhtunud tööõnnetuse eest või talle tekkinud kutsehaiguse eest, juhtub aastas ligi 70,“ ütles Piirsalu.

Tööinspektsiooni andmetel oli mullu tööõnnetusi kokku 3 314 ja kutsehaigestumisi 13.

Piirsalu tõdes statistika põhjal, et tööõnnetusi juhtub palju, aga vaid vähestel tööandjatel on kindlustus, mis katab töötaja kulud õnnetuse ja kutsehaiguse korral nende asemel. „Tööandjad võiksid enda vastutuse kindlustamisele mõelda, sest enda vastutusega kaasnev võimalik kulu võib osutuda ootamatult suureks ja ettevõttele koormavaks, sealhulgas jäävad ära ka kulukad kohtuvaidlused. Juba ligi 30 aastat on arutatud võimaluse üle kehtestada Eestis analoogselt Põhja-Euroopaga kohustuslik tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustus, aga see pole hetkel enam tõenäoline. Nimelt katab tööandja vastutuskindlustus tööandja asemel töötaja rahalised nõuded, mis võivad tuleneda tööõnnetusest või kutsehaigusest. Seda teenust pakub Eestis seitse kindlustusandjat,“ märkis Piirsalu.

Tänavu esimesel poolaastal hüvitasid kindlustusseltsid tööandja ravikindlustuse kahjunõudeid kogusummas 7 miljonit eurot ning vastutuskindlustuse nõudeid 53 tuhande euro ulatuses.

ERGO vastutuskindlustuse portfellijuhi Aune Pärna sõnul on tööandja vastutuskindlustus vajalik kõigile ettevõtetele, nii büroos tegutsevale väiksema riskiga ettevõttele kui ka keskmisest ohtlikumal alal, näiteks ehitusvaldkonnas, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses tegutsejale. „Meie suurim tööandja vastutuskindlustuse juhtumi hüvitis on hetkel ligi 122 800 eurot, kuid see kasvab ajas, sest reeglina makstakse neid hüvitisi kulupõhiselt järgmaksetena,“ ütles Pärn.

„Kui näiteks töötaja kukub trepil töö käigus ja murrab jalaluu, siis on tegu tööõnnetusega. Kuna tööõnnetuse eest on üldjuhul vastutav tööandja, siis tööandja vastutuskindlustuse lepingu alusel on kaetud tööõnnetusega seotud tervisekassa poolt mittehüvitatavad esmased ja ka hilisemad kulud. Sealhulgas taastusravi ja abivahenditega seotud kulu jms. Kui aga töötaja jääb tööõnnetuse tõttu ratastooli ja tema sissetulek väheneb, kuna ta ei saa enam samaväärse sissetulekuga tööd, siis tööandja vastutuskindlustus kompenseerib töötaja sissetuleku vähenemise ning puudega seotud lisakulud igapäevaseks toimetulekuks ja taastusraviks tema elu lõpuni, kui kindlustussummast piisab,“ ütles Pärn.

Eestis tegutsevatest kindlustusseltsidest pakuvad tööandja ravikindlustust ja vastutuskindlustust BTA, ERGO, If Kindlustus, PZU ja Seesam. Ainult tööandja vastutuskindlustust pakuvad Gjensidige ja Salva. Ainult tööandja ravikindlustust pakuvad Compensa Elukindlustus ja LHV Kindlustus.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)  
www.eksl.ee