Tööõnnetuskindlustuse valikud

Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liit, juhatuse esimees

Eelmisel aastal registreeriti 5184 tööõnnetust. Õnnetuste arv kasvab iga aastaga, kuid teist sama palju jääb eri hinnangutel raporteerimata.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomine on olnud arutelu objektiks pea 25 aastat, kuid tegudeni pole jõutud. Seetõttu on kulud jäänud enamasti haigekassa kanda, kuigi nende eest peaksid maksma tööandjad. Nüüd otsustas valitsus jagada probleemi kaheks, liikudes esialgu edasi tööõnnetuskindlustusega ja pärast seda otsida lahendust kutsehaiguskindlustusele. Reformi alustamine tööõnnetuskindlustuses on mõistlik.

Kutsehaigustega on lood keerulisemad, sest kutsehaigus ei ilmne üleöö ja selle kujunemislugu on tihtipeale paarkümmend aastat pikk. Inimene võib olla selle aja jooksul vahetanud korduvalt töökohti. Seega tekib küsimus, milline tööandja ja millises osas on haiguse eest vastutav. Kuivõrd kutsehaigused on tekkeiseloomult keerulisemad, on aeganõudvam ka nendele sobilikuma kindlustusskeemi leidmine.

Hästi korraldatud tööõnnetuskindlustus hüvitaks kannatada saanud töötajale kahju, ennekõike saamata jäänud tulu, ravikulud jne. Samuti tagaks ümberõppe, kui inimene ei saa enam endisel töökohal töötada.

Muudatus annaks ühiskonnale positiivse majandusliku efekti, sest ennetuslik mõju vähendab pikas perspektiivis maksukoormust. See tähendab, et ravi- ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud vähenevad, kuna õnnetusi juhtub vähem. Lisaks kahjude hüvitamise protsess kiireneb.

Riiklik või erasektoripõhine

Saatuse irooniana ei ole siiani olnud vaidluste keskmes mitte töötaja ja töökeskkond, vaid see, kas uus skeem tuleb eraõiguslik või riiklik. Nende vastandamine ei ole aga mõistlik, sest mõlemal on oma head ja vead. Parima tulemuse saame üksnes nende sünergias.

Kui turul tegutseb mitu kindlustusandjat, rakendub hinnakonkurents. Turumehhanismid tagavad kindlustusvõtjatele õige ja õiglase kindlustusmakse. Selle tulemina käivitub ka eneseregulatsioon töökeskkondade ohutumaks muutmiseks, sest tööandjad soovivad saada väiksemat kindlustusmakset.

Riikliku kindlustuskaitse puhul ei ole see võimalik, sest teenusepakkujaid on vaid üks ja hinnakonkurents puudub. Sellisel juhul probleemsete tööandjate motivatsioon pigem väheneb. Ühesugune maksemäär tingib selle, et väiksema riskiga tööandjad maksavad suurema riskiga tööandjate tekitatavad kahjud lihtsalt kinni. Riigil on aga eelised seoses rehabilitatsiooni, tööturuteenuste ja mitme teiste teenuse pakkumisel.

Sõltumata sellest, kas luua riiklik või eraõiguslik süsteem, peaks tööõnnetuskindlustuse loomisele eelnema põhjalik eeltöö, samuti praeguse ebamõistlikult suure töötuskindlustuse makse vähendamine. On ilmne, et seaduse rakendumine ei saaks toimuda enne 2021. aastat.