Suvel juhtus rekordarv liiklusõnnetusi

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt juhtus sel suvel läbi aegade enim liiklusõnnetusi – juunist kuni augustini toimus Eestis 8000 liikluskindlustusjuhtumit kogukahjuga 15 miljonit eurot.

Suvistest õnnetustest 41 protsenti olid seotud parkimisega, 16 protsenti olid tagant otsasõidud ja 13 protsenti kokkupõrked ristmikul.

LKF-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul toimus sel suvel võrreldes varasemate aastatega rohkem kokkupõrkeid parkimiskohal manööverdamisel, teeäärsete rajatiste kahjustamisi ja kokkupõrkeid ratturitega.

„Parkimisõnnetusi juhtub nii palju, kuna paljudes parklates on parkimiskohad liiga kitsad ja ei vasta standardi miinimumnõuetele. Kui sõiduauto keskmine laius on 1,8 meetrit ja parkimiskoha laius 2,5 meetrit, siis manööverdamise ja ukse avamise jaoks on auto külgedelt ruumi vaid 35 sentimeetrit,“ selgitas Reimets.

2016. aastast kehtiv linnatänavate standard soovitab kaubanduskeskuse parkimiskoha laiuseks vähemalt 2,7 meetrit.

LKF uuris tänavu juunis 15 Tallinna kaupluse parklat, kus viimasel ajal on parkimisõnnetuste arv kasvanud. Neist 11 parklas ei vastanud parkimiskoha laius miinimumnõudele: Bauhaus Rocca Al Mare (2,5 m), Haabersti Rimi (2,5 m), Järve Keskus (2,47-2,5 m), Kakumäe Selver (2,5 m), K-Rauta Haabersti (2,5 m), K-Rauta Tondi (2.39-2,53 m), Lasnamäe Centrum (2,5 m), Tondi Selver (2,45-2,5 m), Mustakivi Keskus (2,44-2,48 m), T1 (2,45-2,5 m) ja Ümera Maxima (2,5 m).

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk märkis, et üle Eesti on sagenenud parkimisõnnetused nii väliparklates kui ka parkimismajades, sõltumata parkla suurusest. „Õnnetused ei toimu mitte ainult kaubandusasutuste parklates, vaid ka tanklate, polikliinikute, kultuuriasutuste, spordikeskuste ja koolide parklates. Järjest rohkem õnnetusi tuleb ette ka kortermajade parklates,“ ütles Mürk.

Seesami sõidukikindlustuse valdkonna juhi Anti Otsla sõnul on kasvanud erinevatele teerajatistele, piiretele, liiklusmärkidele ja tänavavalgustuse postidele otsasõitude hulk. „Silmatorkavalt palju on ka olukordi, kus peale tankimist unustatakse tankimispüstol paaki ja sõidetakse ära. Suurim kahju, mis sel aastal teerajatisele on tekitatud, on liiklusõnnetus, kus üks sõiduk paiskus otsa kiiruskaamerale. Kaamera taastamise kulu, mis kuulub Seesami poolt hüvitamisele, ulatub ligi 100 000 euroni,“ ütles Otsla.

Otsla rõhutas, et teerajatise või kellegi vara kahjustamisest tuleb kindlasti teavitada kahju saajat või kui temaga pole võimalik sündmuskohal kokku leppida, siis politseid. „Kui kahju põhjustaja õnnetusest ei teavita, siis kindlustusandjal on õigus esitada põhjustajale tagasinõue väljamakstud summa ulatuses,“ sõnas Otsla.

Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kati Varblane
LKF-i kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee
www.lkf.ee
www.kindlustame.ee