Pooled eestimaalased ei ole eraravikindlustusest teadlikud
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et 44 protsenti elanikkonnast ei ole eraravikindlustusest midagi kuulnud. Eraravikindlustusega sooviks liituda 20 protsenti eestimaalastest ning sama paljud ei ole sellest huvitatud.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on eraravikindlustus alla ühe protsendi elanikkonnast, sealhulgas tööandja ravikindlustus on pea poolel protsendil aktiivsest töötajaskonnast. „Ettevõtete seas ei ole veel tööandja ravikindlustus tuntud. Tegu on lisakindlustusega riikliku Haigekassa ravikindlustuse kõrval, et võimaldada ettevõtte töötajatel kiiremat ravi eraarstide juures. Samuti hüvitatakse seda osa ravikulust, mida riiklik ravikindlustus ei kata, näiteks hambaravi,“ selgitas Piirsalu.
„Tööandjale on töötajate ravikindlustus kasulik, sest see võimaldab inimesel kiiremini naasta tööpostile. Tänu töötaja lühikesele eemalolekule on ka tööandja kulu väiksem,“ ütles Piirsalu.
Tänavu esimesel poolaastal tehti tööandja ravikindlustust 2900 töötajale. Eelmisel aastal oli samal perioodil 1600 kindlustatut, seega kasv on aasta lõikes 82 protsenti.
Tööandjatel on ravikindlustusleping erisoodustusmaksuta kuni 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta.
If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul annab maksusoodustus tööandjatele hea võimaluse enda töötajaid motiveerida, nende haiguspäevi vähendada ja neid kiiremini tööle tagasi tuua. „Aasta tagasi, kui maksusoodustus kehtima hakkas, tundsid eraravikindlustuse vastu peamiselt huvi vaid suured ja rahvusvahelised ettevõtted, kellel oli see oma emaettevõttes juba kasutusel. Täna näeme huvi juba palju laiemas ringis,“ ütles Luht.
ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma sõnul sõlmivad eraisikute vabatahtliku ravikindlustuse enamasti inimesed, kes soovivad haiguste ennetamiseks käia iga-aastases põhjalikus tervisekontrollis. „Tööandja ravikindlustus ja eraisiku vabatahtlik ravikindlustus on oma olemuselt sarnased. Inimene saab pöörduda eriarsti vastuvõtule ilma saatekirjata ja valida sealjuures just endale sobiv arst või spetsialist. Samuti hüvitame haiguste ennetamiseks vajalike uuringute ja tervisekontrollide kulud ning katame kulud raviteenustele, mida Haigekassa ei korva,“ selgitas Uusma.
Tööandja ravikindlustust pakuvad BTA, ERGO, If ja Seesam Kindlustus. Eesti kodanikele pakub eraisiku vabatahtlikku ravikindlustust ERGO, välismaalastele ka Inges.
Juulis valminud uuringu „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse“ veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
FB Kindlustuskeskus
www.eksl.ee