Parkimisõnnetusi juhtub Eestis ligi 40 päevas ja nende maksumus aina kasvab

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika järgi toimus 2026. aasta esimese kaheksa kuuga Eestis kokku 23 165 liikluskindlustuse juhtumit, neist 9444 ehk 41 protsenti olid seotud parkimisega. LKF-i andmetel toimub enim parkimisõnnetusi suure külastatavusega kaubandusettevõtete parklates ning see tendents on püsinud muutumatuna juba mitu viimast aastat.

Parkimisega seotud õnnetuste arv on Eestis püsinud viimastel aastatel üsna samal tasemel, neid juhtub keskmiselt ligi 40 päevas. Nende tekitatud kahjud lähevad aga aasta-aastalt kallimaks. Mitme aasta vaates joonistub seega välja üsna püsiv probleem, kus parkimisõnnetusi ei tule juurde, kuid nende arv ka ei vähene. Tänavused andmed annavad põhjust eeldada, et aasta lõpuks kujuneb juhtumite arv taas varasemate aastatega samasse suurusjärku.

Parkimisega seotud liikluskindlustuse juhtumid 2023–2026

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on tähelepanuväärne, et parkimisõnnetuste arv ei ole viimastel aastatel vähenenud, kuigi parkimisandurid ja -kaamerad on tänapäeva autodes tavapärased. „Samas on kasvanud nii autode arv kui ka liiklustihedus ning tõenäoliselt on juhiabisüsteemid aidanud kaasa sellele, et parkimisõnnetusi ei ole samuti juurde tulnud. Parklas on väikesel alal tihedalt koos palju autosid ja inimesi ning sõidukid manööverdavad eri suundades. Mida vähem on ruumi ja mida tihedam liiklus, seda suurem on kokkupõrke oht,“ ütles Potsepp.

LKF-i andmed ligi 300 suurema või juhtumirohkema parkla kohta näitavad, et kõige rohkem parkimisõnnetusi juhtub aastast aastasse suuresti samades, suure külastatavusega kaubanduskohtade parklates. Ka õnnetusterohkemate parklate esikolmik on viimastel aastatel püsinud üsna muutumatuna ning Ülemiste Keskuse parkla on olnud õnnetuste arvult esikohal juba mitu aastat. Samas on Ülemiste üks Eesti suuremaid ja tihedama liiklusega parklaid, mistõttu on ka suurem õnnetuste arv ootuspärane ega näita iseenesest, et seal oleks ohtlikum parkida kui mujal.

Õnnetusterohkemad parklad 2023–2026

Potsepa sõnul näitab pikem vaade, et parkla liikluskorralduse muutmine võib õnnetuste arvu märgatavalt vähendada. „Heaks näiteks on Rocca al Mare ja Lõunakeskus, kus parkimisjuhtumite arv on viimastel aastatel selgelt langenud. Mõlemas kohas on muudetud parkimiskorraldust ning ümber ehitatud ka suur ringristmik, mille kaudu toimub oluline osa parklasse sisse- ja väljasõidust. Pärast neid muudatusi on õnnetusi jäänud vähemaks,“ ütles Potsepp.

Ka õnnetuste tüübid peegeldavad parklale omast tihedat liiklust ja rohket manööverdamist. Pea iga kolmas juhtum on tagurdades otsasõit seisvale sõidukile. See on tüüpiline olukord, kus piiratud manööverdamisruum ja vajadus jälgida korraga nii teisi autosid, inimesi kui ka ümbrust suurendavad eksimise võimalust.

Levinumad parkimisõnnetused suuremates parklates

Parkla ülesehitus ja liikluskorraldus aitavad õnnetusi ennetada, kuid sama oluline on see, kuidas juhid parklas liiklevad. PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss tuletab meelde, et avalikus parklas kehtivad liiklusreeglid samamoodi nagu tänaval. „Enne manöövrit tuleb alati ja igal pool veenduda selle ohutuses, sealhulgas tuleb hinnata, kas auto ikka mahub parkimiskohale ning kas auto uksed saab avada ilma teist autot tabamata,“ rääkis Kirss.

Kirsi sõnul ei panda tihti tähele, et osad parklad on õuealad, samuti kiputakse unustama parema käe reeglit. „Kui liiklusmärkidega ei ole eesõigust teisiti määratud, tuleb parklas sõites alati anda teed paremalt lähenevale sõidukile. Seda ka siis, kui liigeldakse parklat läbival teel või laiemal teeosal ja „anna teed“ märke läheduses pole,“ selgitas Kirss.

Parklakõksud on tavaliselt kindlustusjuhtumid, kuid politsei tegeleb selliste õnnetustega, kus keegi saab viga. „Tavaliselt on need parklates jalakäijatele otsa sõitmised. Tuletame meelde, et tagurdav juht peab alati andma teed kõigile teistele liiklejatele, sh ka jalakäijatele. Inimestele tagurdatakse otsa igal aastal ning kahjuks on seetõttu jalakäijaid ka hukkunud,“ ütles Kirss. LKF-i andmetel moodustavad tagurdades liikuva sõidukiga toimunud kokkupõrked 14 protsenti suuremate parklate juhtumitest.

Potsepa sõnul lõpeb enamik parkimisõnnetusi õnneks väiksema varakahjuga, kuid ka sellises olukorras on oluline teada, kuidas õigesti tegutseda. „Kui keegi viga ei saanud ja osapooled on juhtunu asjaoludes ühel meelel, ei ole politseid vaja kohale kutsuda. Juhtum tuleks kohe sündmuskohal fikseerida ja vormistada see avarii.ee-s. Kui aga keegi sai viga, olukord on ohtlik, on juhi joobekahtlus või ei jõuta omavahel kokkuleppele, tuleb kindlasti kutsuda abi. Õnnetusi ikka juhtub, kuid teadmine, mida pärast juhtunut teha, aitab olukorra kiiresti ja õigesti lahendada,“ ütles Potsepp.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kuu aja jooksul jagatakse olulist infot Eestis liikluses toimuva kohta, tuuakse välja liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast juhtunut tegutsemiseks. Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab veebilehelt https://lkf.ee/et/mistehakuijuhtus.