Mullu tuvastati 432 kindlustuskelmust
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel tuvastati mullu 432 kindlustuskelmust kogusummas 1,9 miljonit eurot. Üle poole kelmustest pandi toime sõidukitega – kõikidest kelmuste juhtumitest kolmandiku moodustasid sõidukikindlustuse juhtumid ja üle viiendiku liikluskindlustuse juhtumid. Veerand kelmustest olid seotud kodu ja muu vara kindlustusega ning kümnendik reisikindlustusega.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste osakaal kahjunõuetest ühe protsendi piires. „Euroopa kindlustusseltside liidu andmetel ulatub mõnes riigis kelmuste osakaal kuni kümne protsendini. Eestis aitab kindlustuskelmuste taset madalal hoida e-riigi keskkond, madal korruptsioon, riigi väiksus ning kindlustusandjate üha suurem asjatundlikkus,“ ütles Piirsalu
Kindlustusandjad hüvitasid eelmisel aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas ligi 230 miljonit eurot.
Võrreldes 2016. aastaga üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.
Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteo teate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanija jaoks lõppeda kriminaalkaristusega.
Gjensidige Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõi näite kriminaalmenetluses tuvastatud kindlustuskelmusest. „Liikluskindlustuse lepinguga sõiduki juht väitis, et kaldus metsloomale otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Auto põrkas kergelt kokku vastutuleva sõiduautoga, mille tagajärjel teine auto sõitis tee ääres asuvasse veekogusse. Tekkinud kahju oli 50 000 eurot. Ekspertiis aga tuvastas kindlustuskelmuse, kuna õnnetus ei saanud toimuda vastavalt sõidukijuhtide kirjeldusele ning kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest,“ selgitas Mürk.
Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.
„Reeglina algab BTA Kindlustuses kelmuste ennetamine juba enne kindlustuslepingu sõlmimist ehk riskianalüüsi läbiviimisega. Kindlustuskelmuste ennetamisel ja tuvastamisel oleme tiheda koostöö eest väga tänulikud politseile,“ ütles BTA Eesti filiaali juhataja asetäitja Aleksei Elram.
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee
www.eksl.ee