Liikluskindlustusjuhtumite arv kahanes tänu parklaõnnetuste vähenemisele
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmeil oli eelmisel aastal kokku 35 300 liikluskindlustuse juhtumit, neist 32 100 toimus Eestis ja 3 200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid. Mullu vähenes liiklusõnnetuste arv Eestis 220 juhtumi võrra. Viimati kahanes liikluskindlustusjuhtumite arv seitse aastat tagasi.
2018. aastal oli keskmine liikluskindlustuse aastamakse 142 eurot ja keskmine kahjunõue 1969 eurot.
Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on liikluskindlustusjuhtumite vähenemine seotud parklaõnnetuste väiksema arvuga. „Viimasel ajal on mitmed kaubanduskeskused oma parklaid viinud vastavusse standardiga, mis näeb ette 2,7 meetri laiusi parkimiskohti. See on avaldanud positiivset mõju parkimisega seotud õnnetuste arvu vähenemisele,“ ütles Piirsalu.
„Liikluskindlustusjuhtumite arv on küll aastaga mõnevõrra vähenenud, kuid eelmisel aastal oli palju tõsiseid inimvigastustega liiklusõnnetusi, mistõttu isikukahjudega seotud nõuete summa suurenes. Keskmine isikukahju nõue kasvas võrreldes aastatagusega lausa 56 protsenti,“ selgitas Piirsalu ning lisas, et keskmine liikluskindlustuse kahjunõue ja aastamakse on võrdselt kasvanud ligi 10 protsenti.
36 protsenti kõigist liiklusõnnetustest olid mullu parkimisjuhtumid, neist kõige rohkem toimus õnnetusi tagurdamisel parkimiskohalt välja ja manööverdamisel. Tagant otsasõidud moodustasid 20 protsenti ning kokkupõrked ristuval teel liikujaga 12 protsenti kõigist juhtumitest.
Parklates toimus kõige sagedamini liiklusõnnetusi Ülemiste Keskuse juures, kus oli möödunul aastal 126 juhtumit. Järgnesid Lõunakeskus 114, Järve Keskus 84 ja Sikupilli Keskus 81 juhtumiga. Loetletud keskuste õnnetuste aastane kogukahju oli ligi sada tuhat eurot ühe keskuse kohta.
„Kuigi Ülemiste Keskus on veel hoidmas parkimisõnnetuste esikohta, siis eelmisel suvel keskuse parkimiskohtade laiemaks joonimine on juba vilja kandnud ning õnnetuste arv on seal vähenenud veerandi võrra võrreldes 2017. aastaga,“ ütles liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets.
Reimets rõhutas, et parkimiskoha nõuded on vaja õigusaktiga kohustuslikuks muuta. „Parkimiskohtade ümberjoonimisel on positiivne mõju liiklusohutusele, kuid hea tahte ajel on parklaid korrastanud vaid üksikud keskused. Seda on näiteks tõestanud Rocca al Mare Kaubanduskeskuse parkla ümberkorraldus, kus parkimisõnnetuste arv vähenes mullu 40 protsenti võrreldes 2017. aastaga,“ märkis Reimets.
Kõige ohtlikum ristmik on teist aastat järjest Riia ring Tartus 139 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kogukahju oli mullu 190 000 eurot. Järgnes Tammsaare tee – Järvevana tee – Pärnu mnt ristmik, kus oli 117 juhtumit kogukahjuga 210 000 eurot. Jätkuvalt kasvab õnnetuste arv Akadeemia tee ringil, kus mullu oli 114 juhtumit.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo: liikluskindlustuse 2018. aasta statistika
Kati Varblane
Liikluskindlustuse fondi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee
www.lkf.ee