Liiga väike kindlustussumma võib tuua vaidluse kodukindlustuse kahju hüvitamisel

Möödunud aastal leidis aset üle 250 000 kindlustusjuhtumi ja neist 505 juhtumi kohta esitati kindlustusvaidluse avaldus lepitusorganis. 227 avaldust tehti liikluskindlustuse teemal ja 89 kodukindlustuse valdkonnas, mida on 13 protsenti enam kui 2023. aastal. 

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul on kindlustusvaidlusi väga vähe võrreldes kindlustusjuhtumite koguarvuga. „Samas on viimastel aastatel tarbijate üldine ebakindlus suurenenud ja sama trendi on näha ka lepitusavalduste arvu kasvus, eriti kodukindlustuse teemadel. Tihti tekivad vaidlused sellest, et inimeste ootused hüvitistele on suuremad, kui kindlustuslepingus sai kokku lepitud. Vaidluste vältimiseks kahju hüvitamisel on vaja kindlustuslepingut sõlmides tähelepanu pöörata kolmele asjale: mis on kindlustatud, mis juhtumite korral kindlustus hüvitab ja mis summa ulatuses kindlustus hüvitab,“ ütles Potsepp.

Potsepa sõnul tuleb lepingut sõlmides kindlustus valida oma vajaduste järgi. „Kui näiteks veebilehel kodukindlustust sõlmida, siis ei maksa kiirustades eeldada, et ekraanile ilmuv koduse vara kindlustussumma on teile sobiv summa. Koduse vara kindlustamiseks on teil endal vaja esmalt oma vara - tehnika, riided, mööbel ja muud asjad – asendamiseks vajalik summa kokku arvutada. Kindlustusselts ei tea, kui palju on teie kodus vara ning kui suur on teie pere ja majapidamine,“ selgitas Potsepp.

 2024. aastal lõppes lepitajate vahendusel 60 protsenti kindlustusvaidlustest kokkuleppega. Keskmine kindlustuse lepituse vaidlusalune summa oli 11 750 eurot, vähim summa oli 46 eurot ja suurim 384 564 eurot.

Kindlustuslepitaja Oliver Orumetsa hinnangul on lepitus kiire ja mugav viis kindlustusvaidluse lahendamiseks - üle poole kindlustusandja ja kliendi vaidlustest lõppevad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppega mõne kuu jooksul. „Paraku on ka juhtumeid, kus kokkulepet ei sünni. Kodukindlustuse lepituste juures on näiteks näha, et vaidluste põhjuseks on liiga väike vastutuskindlustuse summa, mille ulatuses kindlustusselts hüvitab naabrile tekitatud kahju,“ ütles Orumets.  

Orumets tõi näite, kus ühel korteriomanikul maja neljandal korrusel läks vannitoas toru katki, mille tagajärjel voolas vesi kahele alumisele korrusele ning rikkus ära naabrite kodud. „Korteriomanikul tuli kinni maksta teiste korterite remont, kuna tema vastutas torulekke eest. Tal oli vastutuskindlustus 30 000 euro ulatuses, mis pidanuks katma naabritele tekkida võivad kahjud, aga kahe alumise korteri remont läks maksma 45 000 eurot. Korteriomanik soovis lepituses kokku leppida väiksemas summas, et ta ei peaks ise maksma 15 000 eurot, mis ületas kindlustussummat,“ selgitas Orumets ning lisas, et seda vaidlust poleks tekkinud, kui korteriomanik oleks valinud kodukindlustuse lepingut sõlmides kindlustussummaks 50 000 eurot.

Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse EKsL-i juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures liikluskindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuvälised vaidluste lahendamise organid. Kui osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.

Lisainfo Kindlustuse lepitusorganite kohta ning 2024. aasta aruanne lepitusorganite tegevuse kohta.

Kati Varblane
EKsL-i kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee (kati[dot]varblane[at]lkf[dot]ee)
www.eksl.ee, www.lkf.ee  
kindlustame.ee