Kindlustuskelmuste arv on aastaga kasvanud üle 30 protsendi
06.03.2017
Eelmisel aastal sagenesid enim kelmused varakindlustuses ja reisikindlustuses. Kindlustusandjad avastasid möödunud aastal 451 kindlustuskelmuse juhtumit.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ räägib Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 tuhande euroni.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 tuhande kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. EKsL teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
Lisainfo:
Andres Piirsalu
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
tel 667 1800
e-post andres.piirsalu [at] lkf.ee
www.eksl.ee
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.
„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ räägib Piirsalu.
Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.
Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 tuhande euroni.
Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 tuhande kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. EKsL teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
Lisainfo:
Andres Piirsalu
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
tel 667 1800
e-post andres.piirsalu [at] lkf.ee
www.eksl.ee