Eesti õnnetusterohkeimal ristmikul juhtub avarii keskmiselt iga paari päeva tagant

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika järgi on tänavu kõige rohkem liikluskindlustuse juhtumeid toimunud Jüri ringil, kus kaheksa esimese kuuga registreeriti 101 juhtumit. Jüri ring oli Eesti õnnetusterohkeim ristmik ka kahel eelmisel aastal. Kõige sagedamini juhtuvad õnnetusterohketel ristmikel tagant otsasõidud ja kokkupõrked reastumisel.

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on Jüri ringi juhtumite arv viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. „2021. aastal toimus Jüri ringil 77 liikluskindlustuse juhtumit, mullu juba 139. Tänavu on kaheksa kuuga registreeritud 101 juhtumit ehk 13 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Üheks kasvu põhjuseks on meie hinnangul suurenenud liiklusvoog. Viimastel aastatel on Jüri ringile suunduvaid teid ümber ehitatud ja mitmerealiseks muudetud, mistõttu jõuab ristmikule rohkem sõidukeid. Suurema liikluskoormusega suureneb paratamatult ka kokkupõrgete võimalus,“ ütles Potsepp.

Mullusega võrreldes on õnnetusterohkemate ristmike seas toimunud suuri muutusi. Mitmel Tallinna suurel liiklussõlmel on juhtumite arv tänavu märgatavalt kasvanud, samal ajal on üksikutes kohtades neid mullusest vähem. Kõige suurem kasv on toimunud Endla–Mustamäe tee–Paldiski maantee ristmikul, kus juhtumite arv on mullusega võrreldes kolmekordistunud.

Eesti õnnetusterohkemad ristmikud 2026. aasta esimese kaheksa kuu jooksul

Pikem vaade näitab, et õnnetusterohkemate ristmike järjestus muutub aastati, kuid mitmed samad Tallinna liiklussõlmed püsivad edetabeli tipus aastaid.

Viie viimase aasta õnnetusterohkeimad ristmikud

Ristmikel toimunud juhtumitest moodustavad 46 protsenti tagant otsasõidud, 19 protsenti kokkupõrked reastumisel ja 14 protsenti kokkupõrked ristuval teel liikujaga. Tagant otsasõitude osakaal on aastaga kasvanud 42 protsendilt 46 protsendile. Raskemate ristmikuõnnetuste põhjused on aga mitmekesisemad. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul saab surmaga lõppenud ristmikuõnnetustes tihti määravaks mitme riskiteguri koosmõju. „Sageli saab saatuslikuks olukorra vale hindamine – juht ei märka teist sõidukit õigel ajal või hindab valesti selle kaugust ja lähenemiskiirust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste uurimisel näeme lisaks tähelepanematusele ja hindamisvigadele ka teisi riske, näiteks lubatust suuremat kiirust, alkoholi mõju all juhtimist või vähest juhtimiskogemust. Mida suurem on kiirus, seda vähem jääb nii juhil endal kui ka teistel liiklejatel aega eksimust märgata ja olukorda päästa,“ ütles Pashkevich.

Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juhi Raul Annuka sõnul on nimetatud ristmikel sagedaste plekimõlkimiste taga peamiselt suur liiklustihedus ning osade ristmike ajale jalgu jäänud või lihtsalt ebaõnnestunud konstruktsioon. Samuti ka juhtide üldine kiirustamine, väike pikivahe ning  roolis kõrvaliste tegevustega tegelemine, mis tähelepanu liikluses toimuva jälgimiselt ära viib ja ees sõitva auto manöövrile reageerimiseks aega ei jäta. „Õnneks on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Eestis üldiselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksem, kuid varakahjuga õnnetuste arvu kasv näitab, et parandamisruumi on omajagu. Eelkõige tuleks mõelda taristu parendamise peale, sest politsei igale poole ei jõua ning kõiki liikluse probleeme ei saagi järelevalvega lahendada – kui parandada liiklussõlme taristut ja liikluskorraldust, võib efekt olla suur,“ rääkis Annuka.

2026. aasta esimese kaheksa kuuga registreeriti Eestis 23 165 liikluskindlustuse juhtumit ehk keskmiselt 95 juhtumit päevas. Nende kogukahju ulatus 53,4 miljoni euroni. Potsepa sõnul näitavad need arvud, et liiklusõnnetuste ennetamine vajab järjepidevat koostööd. „Koos Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga tegeleme sellega, et õnnetusi juhtuks vähem ja nende tagajärjed oleksid kergemad. Kõiki õnnetusi ei ole siiski võimalik ära hoida. Kui juhtub, on oluline teada, kuidas õigesti tegutseda. Esmalt tuleks alati veenduda, et inimesed on terved ja olukord ohutu, ning varakahjuga juhtum võimalikult kiiresti vormistada. Tekkinud kahju hüvitamisel aitab liikluskindlustus,“ ütles Potsepp.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kuu aja jooksul jagatakse olulist infot Eestis liikluses toimuva kohta, tuuakse välja liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast juhtunut tegutsemiseks. Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab veebilehelt https://www.lkf.ee/mistehakuijuhtus