23. veebruar oli viimase kaheksa aasta õnnetusterohkeim päev
23. veebruaril üle Eesti sadanud jäävihmast tekkinud libeduse tõttu toimus ööpäevaga 350 liikluskindlustusjuhtumit, mille kogukahju oli pool miljonit eurot. Seda on neli korda rohkem kui tavalisel päeval.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul oli tegemist viimase kaheksa aasta õnnetusterohkeima päevaga. „23. veebruaril juhtus tavapärasest palju rohkem kokkupõrkeid, kus sõiduk kaotas juhitavuse ja libises tahtmatult vastassuunda või kõrvalritta. Samuti juhtus eesolevale sõidukile tagant otsasõite ning kokkupõrkeid ristmikel. Väga palju oli ka otsasõitmisi tänava ääres parkinud autodele, liiklusmärkidele, teepiiretele, aiapostidele ja isegi ehitistele,“ ütles Reimets.
Reimets rõhutas, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele. „Läbi aegade kõige rohkem õnnetusi on juhtunud päevadel, kui libedus, talvised teeolud ja sajust tingitud halb nähtavus tulevad autojuhtide jaoks ootamatult,“ märkis Reimets.
23. veebruarist veel rohkem õnnetusi on juhtunud vaid 26. oktoobril 2012, kui registreeriti 398 liikluskindlustusjuhtumit kogukahjuga 650 tuhat eurot.
Vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid on 23. veebruari kohta registreeritud 360, kogukahjuga ligi pool miljonit eurot. Enamasti kahjustati sõidukit teelt väljasõidul või libisemisel vastu teist autot, tee ääres asuvat aeda, seina, posti või teepiiret.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul tõusis veebruaris kahjude hulk nii jaanuari kui detsembriga võrreldes ligi 25 protsenti. „Üleriigilisel jääpäeval oli kõige rohkem sõidukite plekimõlkimisi tagant otsasõidul või libisemisel. Isegi nelikveoga autol aeglaselt sõitvad juhid pidid kiiresti vastu võtma kriitilisi otsuseid, kas sõita küljega või esiotsaga vastu posti, lumevalli või mujale, et võimalikult vähe kahju tekitada,“ ütles Mürk.
„Kõige ohtlikumad õnnetused olid kõrvalistel maanteedel, kus autode sõidukiirus oli suurem kui linnades. Ühes õnnetuses rullus auto üle katuse, inimene sai viga ja auto läheb nüüd mahakandmisele,“ lisas Mürk.
Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise taotlusi on 23. veebruari kohta laekunud 50 ringis, enamik traumasid juhtus libedal tänaval kukkumise tagajärjel.
Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse osakonna juhataja Tiina Velli-Välliku sõnul said inimesed jäistel tänavatel kukkudes tõsiseid luumurde, nihestusi ja vigastusi. „Kui tavaliselt laekub Salva Kindlustusele üks-kaks õnnetusjuhtumikindlustuse taotlust päevas, siis tänaseks oleme 23. veebruari kohta saanud juba seitse taotlust. Kindlasti võib kahjujuhtumite arv suureneda, kuna sõltuvalt trauma raskusest ei ole paljud võimelised koheselt juhtunust teatama. Kogukahju suurust on raske hinnata, kuna ei ole veel teada, kui kaua paranemine aega võtab ja kui suureks päevarahahüvitised kujunevad,“ ütles Velli-Vällik.
Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist makstakse, kui inimene saab õnnetuse või trauma tagajärjel vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks.
Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Kasko on auto, mootorratta, haagise või muu sõiduki vabatahtlik kindlustus, mis hüvitab sõiduki kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju.
Liikluskindlustuse, kasko ja õnnetusjuhtumikindlustuse 23. veebruari juhtumite arv võib veel kasvada ligi 10 protsenti.
Kati Varblane
Kindlustusseltside liidu ja Liikluskindlustuse fondi kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] lkf.ee
www.lkf.ee
www.kindlustame.ee