Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et tööandja täiendava ravikindlustusega sooviks liituda 46 protsenti elanikkonnast. Sagedamini soovivad seda 31-40-aastased ja mitte-eestlased. Neljandik elanikkonnast ei ole sellisest kindlustusest veel midagi kuulnud.
EKsL-i andmetel on tänavu esimesel poolaastal teinud vabatahtliku ravikindlustuse 1470 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 46 260 töötajat. Tööandja ravikindlustus on aastaga kasvanud enam kui kaks korda. Eelmise aasta keskel kindlustasid 510 tööandjat kokku 20 400 töötajat.
Kooliaasta alguses sagenevad õnnetused nii liikluses kui kodudes. Kuna teedel on pärast suvevaheaega taas rohkem lapsi, on autojuhtidel tarvis olla tähelepanelikum. Lapsevanematel on kasulik lastega läbi arutada kõik ohutusreeglid, alates kooliteest kuni lõpetades kiivri kandmise kohustuseni.
Liikluskindlustuse lepinguta sõiduki ostmisel tekib kindlustuslepingu sõlmimise kohustus kohe, kui uus omanik on sõiduki registreerinud Transpordiametis oma nimele.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saatis tänavu esimesel poolaastal üle 30 tuhande meeldetuletuse kalli sundkindlustuse vältimiseks. Kui jätta meeldetuletus tähelepanuta, siis tuleb tasuda automaatse liikluskindlustuse makseteatis. LKF väljastas 12 240 makseteatist esimesel poolaastal.
Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on tänavu viie kuuga toimunud Eestis 14 800 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 30 miljonit eurot. See on läbi aegade suurim liiklusõnnetuste arv sel perioodil.
LKF-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on tänavu viie kuuga ületatud varasem õnnetuste rekord tuhande võrra. „Aasta alguses mõjutas liiklusõnnetuste kasvu lumine ja jäine talv, kuid ka kevadkuudel juhtus rohkem õnnetusi võrreldes varasemate aastatega,“ ütles Reimets.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) uut digitaalset liiklusõnnetuse teadet on esimese kuu jooksul kasutanud pea 1000 avariisse sattunud autojuhti ja sellega on vormistatud 600 liikluskindlustuse juhtumit. Rakendus töötab veebilehel avarii.lkf.ee eesti, vene ja inglise keeles ning seda saavad kasutada kõikide kindlustusseltside kliendid.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel avastati mullu 474 kindlustuspettust, millega üritati välja petta üle ühe miljoni euro. 63 protsenti kelmidest jäid hüvitisest ilma ja 30 protsendil juhtudest vähendati hüvitist. Kindlustusseltsid tegid üheksa kindlustuskelmuse kohta politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul toob kindlustuspettus tavapäraselt kaasa hüvitisest ilmajäämise. „Tihti ei teata, et kindlustusandja petmine võib kaasa tuua ka kriminaalmenetluse. Tagajärjest teada saades loobuvad mõned kelmid ise hüvitisest,“ ütles Reimets.
