23. veebruaril üle Eesti sadanud jäävihmast tekkinud libeduse tõttu toimus ööpäevaga 350 liikluskindlustusjuhtumit, mille kogukahju oli pool miljonit eurot. Seda on neli korda rohkem kui tavalisel päeval.
Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 257 kindlustusvaidlust, millest 178 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli liikluskindlustuse juhtumite üle, järgnesid kodukindlustuse ja sõidukikindlustuse vaidlused.
10 aasta jooksul on kindlustuse lepitusorganitele esitatud 2171 lepitusavaldust, neist kokkuleppega on lõppenud 67 protsenti.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt registreeriti mullu 29 700 liikluskindlustusjuhtumit, mida on 6400 juhtumi võrra vähem kui tunamullu. Liikluskindlustuse keskmine aastamakse oli 114 eurot, vähenedes aastaga 19 euro võrra.
Tänavu 11 kuuga on Eestis toimunud 25 000 liikluskindlustuse juhtumit, millest 10 300 on seotud parkimisega. 41 protsenti kõigist liiklusõnnetustest on parkimisõnnetused.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul juhtub praegusel pimedal ajal kõige rohkem otsasõite parkimiskohal tagurdades. „Viimasel kolmel aastal detsembris parklates juhtunud õnnetustest 61 protsenti põhjustati tagurdades. Tavaliselt saab kannatada kõrval parkiv sõiduk,“ ütles Reimets.
Selle aasta lõpuni saab kindlustusseltsides teha kolmanda samba lepingu, mis annab võimaluse hakata kogutud raha soodustingimustel kasutama 55-aastaselt. Pensionisambasse investeerija võib võtta kogu raha välja 10-protsendise tulumaksuga või saada regulaarseid makseid tulumaksuvabalt.
PRESSITEADE
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Liikluskindlustuse Fond
02.12.2020
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) juhivad sõidukijuhtide tähelepanu, et inimkannatanuteta liiklusõnnetuse saab vormistada ilma politseid kutsumata.
