Kindlustuskelmustega üritati mullu välja petta kaks miljonit eurot
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendati mullu 529 kindlustuskelmust, millega üritati välja petta kaks miljonit eurot. Möödunud aastal oli keskmine kelmus 3800 eurot, suuremad pettused ulatusid üle 100 tuhande euro.
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul esitati mullu politseisse 17 kindlustuskelmuse avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks, mida on üle kahe korra rohkem kui eelnevatel aastatel. „Kindlustuspettuse avastamisel jääb tavapäraselt kindlustusvõtja hüvitisest ilma. Kriminaalmenetluse käigus satuvad uurimise alla lisaks kindlustusvõtjale ka kõik kelmusega seotud asjaosalised,“ ütles Reimets.
Reimetsa sõnul on viimastel aastatel avastatud rohkem kindlustuskelmusi, kus üritati varjata kindlustuslepingus toodud välistuse esinemist. „Sellised varjamised moodustavad kindlustuskelmustest kolmandiku. Kindlustuslepingu kohaselt ei hüvitata näiteks kahju, mis on tekkinud järk-järgult pikema aja jooksul nagu asja vananemine või kulumine,“ ütles Reimets ning lisas, et ka sama seadme purunemise eest erineva kindlustusandja juurest topelthüvitise küsimine on kindlustuspettus.
2023. aastal oli kõigist kindlustuskelmustest 38 protsenti vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko pettusi, kolmandik kodukindlustuse, 13 protsenti liikluskindlustuse ja seitse protsenti reisikindlustuse kelmusi. Ülejäänud kindlustusteenuste osa oli kaks protsenti või väiksem.
Seesam kindlustuse ennetus- ja uurimisosakonna juhi Oleg Gusseletovi hinnangul on üheks tüüpilisemaks kelmuseks sõidukikindlustuses lavastatud liiklusõnnetus. „Hiljuti laekus Seesam kindlustusele liikluskahju avaldus, kus sõiduk Volvo liikus mööda peateed ja põrkas kokku sõiduk Hyundaiga, mis pidi talle teed andma. Volvo hävis antud liiklusõnnetuses ja klient soovis kindlustuselt hüvitiseks saada 12 000 eurot,“ ütles Gusseletov.
Tema sõnul selgus Volvo kahjustuste kontrollimise käigus, et liiklusõnnetus oli lavastatud. „Volvo oli juba varasemalt teelt välja sõitnud hoopis teises asukohas. Samuti õnnestus tuvastada, et sõidukite kasutajad olid juhtumi toimumise üksikasjad eelnevalt omavahel kokku leppinud. Kuna Volvol puudus kaskokindlustus, siis pettuse eesmärgiks oli, et Hyundai liikluskindlustus hüvitaks Volvole tekitatud kahju,“ ütles ta ja rõhutas, et selliste juhtumite kindlakstegemisel esitatakse alati kuriteoteade politseile kriminaalmenetluse alustamiseks.
„Kahjuks järjest sagedamini hakkavad silma juhtumid, kus muidu igapäevaelus ausad inimesed proovivad välja petta õigustatust suuremat hüvitist või soovivad mõne vana kahjujuhtumi eest lisahüvitist saada. Kurb on see sellepärast, et need inimesed tavapäraselt ju ei pane kuritegusid toime, kuid kindlustusseltsi on valmis mõnesaja euro pärast petma, riskides samal ajal kriminaalkaristusega,“ ütles Gusseletov.
Kindlustuskelmustest veerandi puhul üritati varjata kindlustuskaitse puudumist, näiteks sõlmiti kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi toimumist. Viiendiku moodustasid lavastatud või teadlikult esile kutsutud juhtumid ning 11 protsenti tõendatud kelmuste puhul oli kahjusummasid teadlikult suurendatud.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
EKsLi kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)
www.eksl.ee