Liikluskindlustuse fondi andmetel oli eelmise aasta liikluskindlustuse kahjum 1,4 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aastaga, kui kahjum oli 9,7 miljonit eurot, on see vähenenud üle kuue korra.
Eelmisel aastal toimus 35 620 liikluskindlustuse juhtumit, mille keskmine kahju oli 1 775 eurot. Keskmine liikluskindlustuse aastamakse oli 130 eurot.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) tähistavad täna 25. aastapäeva.
Eelmisel aastal oli kindlustusturu kogumaht 427 miljoni euroni, millest 335 miljonit eurot moodustas kahjukindlustus ja 92 miljonit eurot elukindlustus. Võrdluseks, 1992. aastal oli kindlustusturu kogumaht 63 miljonit krooni ehk ligi 4 miljonit eurot.
Kindlustusvaidlusi lahendavad lepitusorganid said mullu 324 lepitusavaldust. Aasta jooksul lõpetati 304 lepitust, neist 63 protsenti lõppes lepitaja vahendusel kokkuleppega.
Kindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on kindlustusvaidluste arv ja lepituse edukus jäänud kahel viimasel aastal samale tasemele. „Liikluskindlustuse lepitusorganile esitati mullu 179 avaldust, kindlustuse lepitusorgan sai avaldusi mõnevõrra vähem ehk 145. Kokku esitati 2017. aastal kolm avaldust enam kui 2016. aastal,“ ütles Potsepp.
Eesti liikluskindlustuse registris registreeriti mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3 200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid. Võrreldes 2016. aastaga oli mullu ligi 100 juhtumit rohkem. 2017. aastal Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui 2016. aastal.
1. jaanuaril jõustub tulumaksuseaduse muudatus, millega tööandjatel tekib võimalus kindlustada oma töötajate terviseriske ilma täiendava maksukohustuseta. Ravikindlustusleping on erisoodustusmaksuta, kui kindlustusmakse ei ületa 100 eurot kvartalis töötaja kohta ja tööandja võimaldab ravikindlustust kõigile töötajatele.
Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul käsitleti seni tööandja poolt töötajate terviseriskide kindlustamist ettevõtlusega mitteseotud kuluna ja see kuulus maksustamisele erisoodustusena.
Kindlustusseltside Liidu teavituskampaania järelküsitlusest selgus, et 39 protsendil inimestest tekkis huvi õnnetusjuhtumi- ja elukindlustuse vastu kampaania ajal ning kaheksa protsenti tegutses kampaania toimel.
Kindlustusseltside Liidu juhi Mart Jesse hinnangul peavad Eesti inimesed kindlustust üha tähtsamaks. „58 protsenti küsitluses osalejatest pidasid õnnetusjuhtumi- ja elukindlustust oluliseks juba varem. Kampaania mõjul peab seda nüüd vajalikumaks 12 protsenti vastanuist, neist märgatavalt enam vene keelt kõnelevaid inimesi,“ ütles Jesse.
